ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: seltsimehed, kehtestame habeme- ja kubememaksu!

Järsk maksutõus pole mokkamööda kellelegi, aga praegu käsil olev võib Eesti vaesemaks teha, arvab Juku-Kalle Raid. Ehk oleks pidanud siiski kõigepealt vaatama üle liigselt vohava avaliku sektori ning seal välkkiirelt suuremat harvendust korraldama.

Venemaal pajatatakse siiamaani Peeter Ist kui maailma kõige kõvemast mehest – mõistagi koos Ivan Julma, Stalini ja Putiniga. Mis teha, mälu on valikuline, keskmine kodanik väheke tubakas. Peeter I kaasaegsetele nii hirmsast ei meeldinud ning üks asi, mis selle tingis, olid maksud.

Habemega bojaarid

Näiteks meenutab ajalugu meile habememaksu. Tagurlikud bojaarid uskusid, et habe sümboliseerib staatust, väärikust, ülemuslikkust. Mida karvasema tuustiga ringi käisid, seda ägedam bojaar olid. Aga siis käis üks vastik nolgirajakas – mis siis, et tsaar – korraks Euroopas ja kukkus ülemkihti tsiviliseerima, mille hulka kuulus muidugi ka luua eemaldamine lõualt. Nägu olgu läänelikult sile. Bojaarid ei soovinud habemest vabaneda, neile, kes vastu põtkisid, kehtestati habememaks.

Muidugi on üsna selge, kuhu ma tüürin: Eesti maksukoormuse järsk suurenemine. Ühest küljest kõik selge – raha põle, nagu hüüdis setu supermarketis, aga riik tahab pidamist.

Üks variant ongi puuduolev ekvivalent kodanikult, kohalikult ettevõtluselt jne välja väänata. Sellega käib aga alati kaasas üsna suur «aga». Maksustamistuhinas võib juhtuda sihukene õnnetus, et ettevõtlus saab põõna ning kui mingi osa pankrotistub, võib see kõik vastupidise efekti tekitada. Lisaks läheb inimestel tuju niruks, ehkki see maksutõus ei ole ju nüüd teab mis suur.

Aga maksudega ongi selline kentsakas asi, et see tühine kaks prossa mõjub vaestele märksa rohkem kui rikkamatele.

Lõputult paisuv ametnikkond

Võtame ühe valdkonna, millele aastaid on elu sisse puhutud ja mis liigutas end isegi üsna vägevalt – kuni meid tabas nahkhiirtelt valla pääsenud koroonakatk ja maailma lukku keeras. Turism, mis õitses Eestis üsna kenasti, sai kolaka – muidugi mitte ainult Eestis. Praegu aga tundub, et meile ei meeldigi nii väga see raha, mille turistid siia võiks jätta. Üsna kindlalt on sedalaadi ettevõtluse pankrotilaine tulekul. Turistid kepsutavad Lätti, suurüritustel, meelelahutusel, nagu vingemad kontserdid, siia asja pole. Vaevalt muidugi kõik ära kaob, aga seda juhtub kindlasti. Märgatavalt.

Mingid maksud võivad olla ka päris lollakad, üsna naljakas, kuidas üritatakse mingit valemit välja nuputada, mille järgi autot maksustada saaks.

Mingid maksud võivad olla ka päris lollakad, üsna naljakas, kuidas üritatakse mingit valemit välja nuputada, mille järgi autot maksustada saaks.

Igasuguse riigi kontrolli ja surve järel kasvab alati ametnikkond, kuldreegel. Aga Eestis töllab juba niigi ringi terve kari seestunud ametnikke, kes kontrollivad baaris seitsme kraanikausi olemasolu, kes nuusivad ringi tagaaias, et ega sa seal komposti hunnikus ei hoia, vaid inspekteerimiseks ettenähtud eurokarbis jne.

Need tegelased saavad palka, palga aga taob kinni ettevõtlus.

Nii et kui väga ettevõtlust pigistada ja samas üritada inspektorite ridu pidevalt täiendada, võib juhtuda, et ettevõtted ei taha eriti Eestis olla. Miks mitte registreerida oma firma kusagil sõbralikuma maksusüsteemiga riigis? Ühel hetkel juhtub sel juhul nii, et oodatud raha sisse ei voola, vaid riik jääb veel vaesemaks.

Siinkohal tundub ikka täiesti jaburana sotside hüüatus, kuidas käsil on suur rikkuse ümberjagamine. Mamma mia!

Ja nüüd, sõbrad, paluks kubememaksu!

Okei, tants, trall, tagaajamine ja labrakas on käinud ülemäära pikka aega. Nüüd ei jää muud üle, kui kokku hoida. Siinkohal ei saa isegi vaielda.

Aga teatud hetkil tundub, et peale maksude tõstmise leidub siiski ka muid variante riigikassa täitmiseks. Mõnikord võib aidata maksude langetamine, mis majandust elavdab. Aga praegu kipume siis sinna ülikõrge maksukoormusega riikide nimekirja. Võiks vaadata üle, kui palju kasutuid kahejalgseid avalikus sektoris ringi loivab ja nägu teeb, et töötab, sealt saaks raudselt suure kühvliga kaadrit välja visata.

Nii saaks maksustatud inimesele esitatud küsimus «Kuidas kube kärab?» palju kelmikama mõõtme.

Aga seni võiks kaaluda habememaksu kehtestamisest, miks mitte ka kubememaksu. Habe on vähestel, kube aga kõigil. Nii saaks maksustatud inimesele esitatud küsimus «Kuidas kube kärab?» palju kelmikama mõõtme.

Mida rohkem majanduslanguse tingimustes makse tõsta, seda kiiremini jätkab majandus kukkumist. Kui alustasime juba ajaloolise meenutusega, siis ajalooga ka lõpetagem – vanadel aegadel kehtestas tsaar, kuningas või kuberner sunnismaisuse, siis ei saanud talupoeg maksude eest mujale uttu tõmmata. Nii see maksutõus isegi töötaks! Sunnismaisuse idee polegi veel meil vist läbi käinud.