:format(webp)/nginx/o/2023/04/26/15283257t1h2e3b.jpg)
Viljandi külje all asub maja, mille hoovi ehib mitu kivist kotkast ning kus lehvib uhkelt Eesti lipp. «Meil, neljal vennal, oli parim ema,» meenutab maja elanik Olev oma ema, kes hiljuti siitilmast lahkus. «Emale sai antud lubadus, et hoolitsen ühe oma venna eest. Kuigi koos selle vennaga elan, ei saanud minust tema eestkostja,» räägib Olev, kes pole rahul, et eestkostjaks valiti vennatütar. «Olev on asjade käiguga kursis olnud ja oli ise sellega nõus,» ütleb vennatütar Jane.
Olev (66) on Viljandi mees, kes elab koos vennaga majas, mille ehitasid nende vanemad. «Siin kasvasime me üles, neli venda,» ütleb ta. «Isa pani maja põlema 1983. aastal ja läks ise sisse. Maja sai paljuski ema rahadega uuesti ehitatud. Ema käis laudas tööl ja teenis head palka. Mu vend, kes praegu eestkoste all on, võttis maja enda peale, paigutas sellesse palju oma raha ja ehitas maja koos abilistega üles. Maja ongi tema nimel,» räägib Olev, lisades, et kuigi maja on venna nimel, on tal õigus seal elada.
:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)
/nginx/o/2023/04/26/15282547t1h3379.jpg)