- Aeg-ajalt paneb Eesti ametnikkonna täielik idiootsus imestama ning käsi laiutama.
- Viie lollima ametnikkonnaga riigi hulka kuulume ikka, seda võiks kindlasti uhkusega möönda.
- Euroliit ei nõua direktiivide üksühest rakendamist, vaid võimaldab neid mugandada.
Aeg-ajalt paneb Eesti ametnikkonna täielik idiootsus imestama ning käsi laiutama, leiab Juku-Kalle Raid. Haigeid näiteid leiame igast valdkonnast, aga nüüd on lollpead jõudnud tsirkulaarini, kuidas komposti teha. Tegelikult sünnib lõviosa kompostist ametnike peas.
Euroliit on meile üldjoontes kasulik, aga teisalt üsna naljakas moodustis. Või täpsemalt – oleks naljakas, kui aeg-ajalt ei pritsitaks kusagilt eurotorudest välja nii totraid direktiive, et neid silmitsedes lahti jääbki suu – nagu laulis Villu Tamme koos grupiga JMKE kunagi demokraatia kohta. Sihukesi mitte kellelegi vaja olevaid direktiive paiskub aeg-ajalt esile, enamusi idiootsusi Euroopas riigiti üldiselt väga tõsiselt ei võeta, suhtumine on nagu umbes sihukene, et las kostüümides hälvikud mängivad Brüsselis paberitega, meid see ei puuduta, käigu põrgu.
Ametnik on püüdlik, mitte tark
Ma ei oska kahjuks muidugi öelda, kas Eesti on ainuke püüdlike ja padulollide ametnike riik Euroopa Liidus, pole olnud väga aega ja tahtmist süveneda. Aga viie lollima ametnikkonnaga riigi hulka kuulume ikka, seda võiks kindlasti uhkusega möönda. Ma oleks hea meelega Estonia ette püstitanud Konstantin Pätsi pea asemel napaka ametniku pea. Sellise kausikujulise, õõnsa, nagu miniatuurse basseini, siis oleks monumendi tühja pea sees võinud ujuda näiteks pardid – vähemalt kena ja öko vaadata.
Milles siis sedapuhku asi? Asi selles, et kusagil pikkades koridorides on kostüümid saali kogunenud ning töötanud välja reeglistiku, mida teha biojäätmetega – teisisõnu, kuidas neid kompostiks muundada. Tuleb muretseda vastavate parameetritega kompostikast, ametnik vaatab üle ja kontrollib ning siis võid kartulikoored sinna visata.
Sellest komposti-olukorrast kirjutas siinsamas ELU25 rubriigis hea kamraad Mart Raudsaar, maaeluga kursis inimene – sealhulgas lausa mitme maa maaeluga kursis olev: nii Eesti kui Hispaania omaga, kus ta oliive kasvatab.