ÄSAMINE ON LÄBI, RAHULIKKU ARGIPÄEVA! Võtaks nüüd natuke selle valimisteasja kokku ka, arvab ühiskondlik aktivist ja imelik filmimees Harly Kirspuu. Jupp aega ootasin, kas lakki saanud erakondade esimeestest keegi uttu ka tõmbab. Muidugi mitte.
Arenenud maailmas on nii, et kui erakond teeb üldvalimistel halva tulemuse, siis astub erakonna esimees tagasi. Meil nii lihtsalt ilmselt asjad ei käi. Miks? Aga vaatame kaotajaid ning väheke ka neid, keda võitjateks nimetada saab.
Kes lakki sai?
Keskerakond: Jaa, Jüri Ratasele meeldib võim. Ta sai seda eelmisel korral rajult kasutada, olles olnud nii Edgari kui Savisaare vihmavarjuhoidja ning seepärast Keski valitigi. Nüüd pani Miša Kõlvart Ratasest valimisnumbritega mühinal mööda, kes on samasugune Edgari jünger. Lihtsalt jüngrite õpetaja viibib kalmistul, tema väljakaevamine on kriminaalkorras karistatav ja nüüd peab Kesk lõpuks ometi mõtlema hakkama, mis maailmavaade neil on, sest suur juht, kes suuna kätte andis, on surnud.
Arenenud maailmas on nii, et kui erakond teeb üldvalimistel halva tulemuse, siis astub erakonna esimees tagasi. Meil nii ei käi.
EKRE: Esiteks määgida hommikust õhtuni sellest, et meie oleme ainsad tõsiselt eestlased, teiseks postuleerida et vot meie erakonna eesmärk on ainuvõim, on äärmiselt hale vaatepilt – kuivõrd ainuvõimust on suudetud otsustavalt ilma jääda kolmedel Riigikogu valimistel järjest.
Pluss, et eestluse väidetavalt suurim vaenlane Kaja Kallas sai kuus korda rohkem hääli kui EKRE suurima häältesaagiga liige.
Normaalne erakonna esimees astuks sellise paugu peale tagasi, aga EKREs võid sa kasvõi hundirattaid visata, kui sul õiget perekonnanime pole, siis sa juhtida ei saa, kui sul õige perekonnanimi on, siis võid esimehe kohal tiksuda elu lõpuni.