ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: mida on Putin ise oma teisiku(te)st rääkinud?

• Putini teisikute kohta on igasuguseid jaburaid teooriaid, ent kahtlused jäävad.
• Putin ise rääkis kehadublandi-plaanist 2020. aastal uudisteagentuurile TASS.
• Mariupolis sardelli suust välja ajanud Putin meenutab iseennast õige vähe.

Putini äsjane "öine juhuvisiit" Mariupoli püstitas jälle kõvasti teooriaid, et Punn Mutin pole ta ise. Ehk äkki kasutatakse Punni puhul hoopis teisikut, et argpüksist sõjakurjategijaga midagi ootamatut ei juhtuks? Juku-Kalle Raid viskab pilgu Vene riigijuhtidele ja nende teisiku-lugudele. Sealjuures on Putin ise rääkinud plaanist kehadublanti kasutada.

Kõige esimene kord, kus maailmas laiemalt ning tõsimeeli Putini teisikust rääkima hakati, oli ilmselt 2014. aasta.

Mäletatavasti kasutas Punn Mutin siis ootamatult Angela Merkeliga rääkides tõlki, mis tekitas ajakirjanduses igasuguseid mõtteid. Kuidas siis nii? Varasemalt kogu aeg saksa keeles lobiseda osanud tegelane, kes elas KGB agendina töötades aastaid Ida-Saksamaal ning õppis saksa keele selgeks juba üsna noorena – ja nüüd korraga tõlki vaja?

Putinid ja Leninid

Putini teisikute kohta on igasuguseid vahvaid teooriaid. Ja nagu Murphy seaduste täielikust kogust teada: kui asjaolud lähevad segaseks, saavad segastest asjatundjad.

Niisiis loemegi me vähemalt sõja algusest igal nädalal lugusid, kuidas Putin on tegelikult surnud või sureb kohe ära, kuidas tal on küljes kõik tapvad haigused ning kuidas üle-Venemaalise haarangu käigus on kokku kogutud hulk Putinit meenutavaid tüüpe, kes teda vajaduse korral etendavad.

Punn Mutin väidab, et just siis tehti talle ettepanek kasutada avalikel üritustel kehadublanti, muidugi ohutuse mõttes.

Päriselu on segunenud fantaasiaga, kohemaid meenub Hardi Volmeri film (stsenaristid koos Hardiga ka Toomas Kall ja ajaloolane Ott Sandrak), kus askeldab terve Leninite kool. Lisaks Suhorukovi poolt mängitud õigele Leninile, müttavad filmis ringi veel 5 Leninit, kõik on väljaõppinud Lenini-jäljendajad. Ja otse loomulikult saab õige Lenin hukka, aga napakad teisikud asuvad Venemaad pekki keerama.

Putin räägib teisiku-plaanist

Ukraina kaitseministeeriumi kindralist ametnik Kõrõlõ Budanov rääkis eelmise aasta lõpul The Daily Mailile antud intervjuus, et Punn Mutin kasutab vähemalt kolme kehadublanti, keda kõiki on ilukirurgiliselt kohendatud. Budanov avaldab ka kahtlust, et ehk tõelist Putinit polegi enam – sest "praegune" Putin käitub nagu ehitusel telliskiviga pähe saanud lollpea, reaalsusest irdunud idioot. Varasemalt aga see nii ei olnud, märgib Budanov ja lisab, et palju Putinil tegelikult teisikuid on, ei tea mitte keegi.

Huvitaval kombel on Putin oma kehadublantidest rääkinud ka ise. Kui ta 3 aastat tagasi Venemaa ametlikule uudisteagentuurile TASS intervjuu andis, siis esitati talle ka sellekohane küsimus ning Putin kandus vastuses koguni 1999. aastasse, mil alustati teist Tšeteenia sõda.

Punn Mutin väidab, et just siis tehti talle ettepanek kasutada avalikel üritustel kehadublanti, muidugi ohutuse mõttes. Küll aga lisab Putin resoluutselt, et sellest ettepanekust ta keeldus ning lisas, et ta on ikka täitsa õige Putin mis Putin. Mis ei tähenda muidugi samuti, et tegu oleks jutuga, mis evib kullaproovi.

Igal juhul – kohe kui Punn Mutin kusagil rahva hulka imbub, käib maailmas päris kõva sebimine ja fotode võrdlemine: on ikka tema või mitte? Ning otse loomulikult võrreldakse ka esinemisstiili. Ning siin peab ütlema küll, et aegajalt tundub teooria teisikutest täiesti reaalne: öösel Mariupolis sardelli suust välja ajanud Putin meenutab õige vähe ülbikut Riigiduuma ees jne.

Mitu korda suri Stalin?

Teisikute-lood pole mingi uus žanr, samuti spekulatsioonid ühe või teise diktaatori surma ning tema asendamise üle. Nii näiteks levis ülemaailmses ajakirjanduses 1937-38 väga visa legend, et nõukogude diktaator Jossif Stalin on surnud ja dublandiga asendatud. Sellest kirjutas isegi soliidne Times. Järgmine kõlakas Stalini surmast lisandus 1947. aastal.

Sihukesi lugusid on muidugi ohtralt toidetud, näiteks kirjanik Nikolai Dobrjuhha, kes olla "juhuslikult" enda kätte saanud paberid Stalini surma kohta.

Teisikute-lood pole mingi uus žanr, samuti spekulatsioonid ühe või teise diktaatori surma ning tema asendamise üle.

1937. aasta detsembris haigestus Stalin Dobrjuhha jutu järgi raskelt, ilmselt mürgitati. Toona olla Stalin siiski terveks ravitud, ent kuulujutud mürgitamisest jõudsid läbi luure ka läände.

1947. aastal olla generalissimust mürgitanud aga Malenkov ja Beria. Dobrjuhha väidab, et Stalinit päästa ei suudetud ja riigijuhina "töötas" 1953. aastani keegi teine.

Muuhulgas olen vähemalt viiest-kuuest venekeelsest raamatust lugenud ka Lenini dublantide kohta, kel lasti avalikkuse ees ringi patseerida juba 1918. aastast – muuhulgas ka seda kuulsat palki tassida, mis nii kaunilt on kunsti jäädvustatud. Stalini teisikuid aga olla hakatud kasutama pärast 1928. aastat, kui ta võimu enda kätte väänas.

Seks ja muud harjutused

Kõige vahvam lugu teisikutest leids aset aga pärast 1943. aastat, kui julgeoleku silm jäi pidama noorele nõukogude kodanikule, Dagestanist pärit Feliks Dadajevile, kes olnud äravahetamiseni sarnane Staliniga. Tüüp oli 20-aastane ning on meenutanud, kuidas juba siis sõbrad teda "Sosoks" kutsusid, mis oli teatavasti Stalini noorpõlve-aegne nimi, ent südames – nagu – Dadajev on 1960ndatel rääkinud, tundis ta suurt uhkust, et sarnaneb rahva isaga.

Staliniga sarnanemine pakkus võimalusi nõrgema soo juures: "Nad oigasid ja suudlesid mind, kujutades ette, et tegemist on Staliniga.“

Feliks on kirjeldanud, et pärast tõsist ja pikka harjutamist ja detailide lihvimist (kätelt nühiti maha tätoveeringud, hambad tumendati jne) osales ta kogunemistel, paraadidel, võttis vastu kõikvõimalikke delegatsioone jne.

Ise olla dagestanlane näinud Jossifit vaid korra ja rääkis, et oli šokis ja hirmul, aga meenutas ikkagi, kuidas Stalin talle naeratas ja pead noogutas.

Siingi ei saa me läbi seksita. Staliniga sarnanemine pakkus dagestanlasele ohtralt võimalusi nõrgema soo juures, tsiteerime: "Nad oigasid ja suudlesid mind, kujutades ette, et tegemist on Staliniga.“

Dadajevi mälestused pajatavad ka seda, mil moel pärast Stalinit võimu haaranud Hruštšov ta külla kutsus, et too väheke nalja viskaks, Stalinit imiteeriks ja veiderdaks. Joviaalne Hruštšov möirgas naerda ja nautis ilmselt täie rinnaga üleolekut mehest, keda kunagi kõik nagu surma kartsid. Mis siis, et teisik.

Muuseas, ka Hruštšovi teisikutest on juttu olnud.

Aga ega polegi tähtis, mitu Leninit, Stalinit või Hitlerit maamunal korraga ringi loivas. Või mitu Putinit praegu Venemaad "juhib". Olgu neid üks või kümme, ajavad nad paraku sama mõrtsukalikku asja.

Nii et las ajaloolased ja kollane ajakirjandus üritavad tõde välja selgitada, kui see sõda kord läbi saab ja kõik 10 Putinit Haagi kohtus vaidlevad, üskteist süüdistavad ja üksteisele näpuga osutavad. Et aga jumala eest mitte "originaaliks" osutuda.