«Te muudate tuhandete inimeste elu täiesti elamiskõlbmatuks,» ütleb meeleheitel naine Kuusalu rahvamajas, kuhu on kolmapäeval kogunenud paarsada inimest. Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale plaanitatakse luua kaitseväe harjutusväljak. Alale, mis on aastakümneid olnud puutumatu looduskaitseala.
KOHALIKUD ON PAANIKAS ⟩ «Puudub vajadus oma inimeste kodud hävitada!» Sajad inimesed on Soodla harjutusväljaku vastu (6)
«Te räägite, et tulete läbi rääkima, aga tegelikult on kõik otsustatud.» Nii kõlavad kohalike inimeste hääled Kuusalu rahvamajas, kus on vallaelanike kaasamise koosolek ning kuhu on kogunenud hirmul inimesed, sest kodukanti planeeritakse kaitseväe harjutusväljakut.
Kohapeal viibinud Elu24 peatoimetaja Katrin Lust ütles, et rahvamajja on kogunenud paarsada kohalikku, kes tahavad vastuseid saada.
Harjutusväljak hakkab osaliselt asuma Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, mis on ühtlasi ka NATURA 2000 ala Kuusalu, Anija ja Tapa vallas.
«Selles piirkonnas on isegi jahipidamine keelatud, aga nüüd järsku püssilaskmine lubatud...»
«Ma elan Soodlast 10 kilomeetri kaugusel ja Kevadtorm oli täielik katastroof minu majapidamisele ja nüüd kui te hakkate oma Kevadtormi-suguseid sõjamänge tegema 300 päeva aastas, siis andke andeks, te muudate tuhandete inimeste elu täiesti elamiskõlbmatuks,» ütleb rahvamajas sõna võtnud kohalik naine.
«Selles piirkonnas on isegi jahipidamine keelatud, aga nüüd järsku püssilaskmine lubatud,» sõnavad meeleheitel kohalikud. Need on inimesed, kes on äärmiselt häiritud, et kattevarjus ilmub eikusagilt välja selline teema... samas kui just on Nursipaluga olnud niivõrd palju pingeid.
Kohapeal räägitakse, et maid, mida soovitakse praegu harjutusalaks muuta, pole isegi looduskaitse sildi all tagastatud pärast iseseisvuse taastamist. Nüüd tehakse hetkega muutus.
«Millal see valmis on? Seadus näeb ette, mitme päevaga see peab olema valmis!» ütleb esireas istuv naine hüsteeriliselt vastuse peale, et protokoll tuleb projekti kodulehele siis, kui see on valmis.
Aastakümneid puutumatu looduskaitseala
Looduskaitseala, mis on aastakümneid puutumatu olnud, muudetakse justkui üleöö harjutusalaks, kus võib 300 päeva aastas püssi lasta, kui varem on selles piirkonnas olnud isegi jahipidamine keelatud. «Palun tulge meile appi,» ütlevad meeleheitel kohalikud.
«Läti piiri lähedal on rajamisel Ida-Euroopa suurim polügoon, 25 600 hektarit, mis on kordades suurem praegustest numbritest. Puudub igasugune vajadus oma inimestest üle sõita, nende kodud hävitada. Äkki teeks koostööd Läti, Leedu, Soome, Põhjamaadega? Ja ei sõidaks nii julmalt inimestest ja meie loodusest üle!» hüüab kollase jopega naine publikust.
«Suurõppused, millest koosolekul juttu on, ei toimu 300 päeva aastas. Suurõppustest räägime võib-olla 20 päeva aastas. Laiendatud ohuala vajadus on eeskätt suurõppuste ajal, see 300 päeva aastas ei ole suurõppused, selle sisse mahuvad väga erinevad õppused,» selgitab eestkõneleja.
Õhku haihtunud kirjad
Koosolekul viibinud maaomanikud imestasid, et nad pole teateid plaanitavast harjutusväljakust kätte saanud.
Kaitseministeeriumi esindaja ütleb, et saadetud on sadu kirju: «Me oleme kõigile maaomanikele kirju saatnud,» sõnab ta, kuid lisab, et isegi Tallinna Vesi pole kolme-nelja kirja kätte saanud. Anija vallas asub ka Tallinna Veele kuuluv Soodla veehoidla.
Vaata, mis toimus Kuusalu rahvamajas:
Paugul ja paugul on vahe
«Eriti suurte relvade puhul ei anna see mets päriselt müra leevendavat efekti. Olen nõus, et psühholoogiliselt on see väga oluline, aga müra leevendamise mõttes ei anna tegelikult olulist mõju,» ütleb eestkõneleja. «Loomulikult hindame meetmete mõju ja lähtume siis sellest, mis sealt tuleb.»
Selle peale kommenteerib kohalik mees: «Kas te tahate öelda, et kui teha pauku metsas ja põllu peal, kostavad need erinevale kaugusele? Loomulikult kostavad: teed pauku põllu peal, kostab see kaugemale. Teed pauku metsas, kostab see natuke lähemale. Ma olen ise jahimees olnud, ma tean, kuidas pauk levib.»
«Ilmselt on mingi vahe paukudel...» nendib seepeale eestkõneleja.
Video rahvamajast:
Harjutusväljak hakkab osaliselt asuma Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, mis on ühtlasi ka NATURA 2000 ala Kuusalu, Anija ja Tapa vallas, kirjutab ERR. Kuna tegemist on soomusmasinate harjutusalaga, tuleb selleks seal ka metsa raadata, tunnistas mullu novembris kaitseministeeriumi innovatsiooniosakonna juhtaja Miiko Peris.
«Kas teie juba teadsite, et peagi te ei matka enam Põhja-Kõrvemaal,» kirjutas kolmapäeval Ingrid Randlaht Facebookis. «Kaitseministeerium on võtnud nõuks suurekaliibriliste raskerelvade harjutamist pidada üle ja ümber Eestimaa looduspärli Kõrvemaa ning Tallinna veereservuaari kaldal.»
Juurde on Randlaht lisanud foto sealsest maakaardist. «Kaardil näed alternatiivi, mispidi edaspidi Põhja-Kõrvemaal «matkama» peab mööda lummavat võserikku kruusateedel. Seda siis, kui kaitsevägi oma 300 harjutuspäeval aastas maastiku üles kõmmutab ja loomi kaitsealalt raskerelvade müraga ümber asustab, metsatulekahjusid korraldab, raadab, ehitab ja reostab.»
Kaardi seletuseks kirjutatakse, et punktiirjoon ümber perimeetri on alternatiivne matkarada, mis tuleb senise Liiapeksi – Järvi järved – Paukjärv – Jussi järved – Aegviidu asemele. «Suusatama pole enam ka vaja minna, vähemalt mitte ainulaadsele 19 km Kõrvemaa ringile.»
«Selle plaani kõrval on Nursipalu õige pisikene plaanikene,» kirjutab Randlaht.