/nginx/o/2023/02/08/15126005t1h707d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/03/28/15224633t1h994b.jpg)
Facebooki beebigrupis tekkinud ühtne emalik harmoonia on saanud õudusunenäolise jätku. «Ma kuulsin, et tal pidi mingi teise mehega laps olema. Ta k***is minu eksiga.» Just selliste väidete küüsi on langenud tulevane noor ema Kaisa Oeselg. Lõppu ei paista aga kuskilt ning tänaseks on tehtud Kaisa kohta politseisse avaldus.
Elu24 poole pöördus noor ema Kaisa Oeselg seetõttu, et ta on enda hinnangul tembeldatud küberkiusajaks ning tema kohta on väidetavalt tehtud politseisse avaldus. Naine selgitab, et tema vastu on koondunud kindel seltskond inimesi, kes tegelevad väidetavalt tema laimamisega. Kogu lugu sai tema sõnul alguse Facebooki grupist «Noored emmed».
«On loodud Facebooki grupp «Noored emmed» ja kui ma kunagi selles grupis veel liige olin, tegin ma ühe ürituse, pärast mida ma sealt grupist lahkusin. Minu lahkumise järel hakati mind aga taga rääkima ning asi kiskus negatiivseks. Mul on olemas kuvatõmmised sellest, kes, kus ja mida rääkis,» kirjeldab Kaisa olukorda.
Kaisa lahkus «Noorte emmede» grupist oma sõnul lihtsal põhjusel: ta tundis, et selles grupis olemine ei anna talle midagi ning tema väidete kohaselt oli grupisisene vestlus tihtipeale negatiivne. Ta oli grupi liige kuni detsembrini 2022, kui ta korraldas üritust «Noorte lastevanemate kokkutulek».
Hiljuti lahvatas aga uus skandaal, kui Kaisa väitel otsustasid grupi «Noored emmed» liikmed teha Facebookis tema kohta postituse.
«See viimane nende postitus läks mulle väga hinge, ma võtsin nad ette, kirjutasin neile ning küsisin, mis toimub. Siis hakati mulle väitma, et tehtud postituse mõte oli teada saada, kas grupis on info edasi jagajaid.»
Kuna Kaisa sõnul postituses teda halvustati ning see ei tundunud õiglane, otsustas ta teha enda kaitseks avaliku postituse oma Instagrami story's. «Kõik need faktid, mida nad on minu kohta öelnud, kirjutasin ma sinna postitusse.»
Enesekaitse käivitas vasturünnaku
Kaisa väidab, et pärast postitust saadeti talle kuvatõmmis sellest, et tema postituses nimetatud inimesed on teinud tema kohta politseisse avalduse, nimetades Kaisa teguviisi küberkiusamiseks.
Lisaks võtsid mitmed postituses mainitud inimesed Kaisaga ühendust ning avaldasid talle tema kohta arvamust. Nendest vestlustest on Kaisa teinud kuvatõmmised ning jaganud neid Elu24 toimetusega. Kolmandate osapoolte konfidentsiaalsuse huvides ei avalda Elu24 neid kuvatõmmiseid artiklis, samuti ei kasuta me Kaisa Oeselja väidetavate laimajate täisnimesid.
Grupi «Noored emmed» liige Leila: «Me meelega laimame sind!»
Ühelt Kaisa jagatud kuvatõmmiselt ilmneb, et tal on olnud tuline vestlus grupi «Noored emmed» ühe väidetava teise liikme Leilaga (nimi muudetud, toimetusele teada). Nimelt väidab neiu Kaisale saadetud sõnumis, et tema ning mõned teised grupiliikmed laimavad Kaisat meelega ja lihtsalt niisama selleks, et näha, kas grupisisene info liigub edasi.
«Iga kord, kui olen midagi öelnud, siis selleks, et üritada teolt tabada kedagi, kes midagi välja räägiks, sest keegi ei julge enam midagi öelda,» põhjendab Leila oma teguviisi.
Leila lisab ka, et soovib draamakeerisest väljuda, ning väidab, et Kaisa Oeselg on oma Instagrami story's teda alusetult süüdistanud. «Ma olen terve õhtu nutnud, sest ma ei tea, kellele või kuhu minu isiklikke asju ja pilte saadetud on. Ma report'isin su story'sid juba, sest see pole okei, kui sa sellist asja toodad,» kirjutas Leila Kaisale.
Kaisa kui «Noorte emmede» grupivestluse kurjajuur
Kaisa jagas meiega ka kuvatõmmiseid Messengeri vestlusest «FBI MOMS», kus teda nimeliselt korduvalt alandatakse ning väidetakse asju, mis ei vasta tema sõnul tegelikkusele.
Näiteks võib lugeda kuvatõmmistelt välja mitme inimese täisnime ning väiteid Kaisa kohta. Toome siin mõned näited grupivestluses levivatest sõnumitest:
«No kui mitme mehega samal ajal ussi loputad ja järsku rase oled, siis suht confused (segaduses – toim) jah, kelle seeme su tupes ujuma läks,» kirjutab üks neiu.
«Ma kuulsin, et Kaisal pidi üldse mingi teise mehega laps olema valmis tehtud. Ja pressib praegusele tüübile last peale. Aga noh, ma lihtsalt kuulsin seda, üks ta sõbranna rääkis. No facts (fakte pole – toim),» lisab teine noor ema.
Ühel hetkel lisandub vestlusesse Tiina-nimeline (nimi muudetud, toimetusele teada) neiu, kes ütleb: «Mina ei räägiks Kaisale kunagi midagi edasi, sest kunagi, kui ma oma eksiga koos olin, siis ta k***is minu mehega.»
«Üldiselt on igal sinu sõbral sõber, kellele ta loo edasi räägib, kellel on omakorda oma sõber, kellele seda edasi rääkida, ja enne, kui sa aru saad, oled just sina algatanud teisele inimesele mainekahju põhjustanud olukorra.» – Politseikapten Maarja Punak
Asjaosaliste kommentaarid
Elu24 küsis kommentaari ka eespool nimetatud neiult Leilalt ning Riinalt (nimi muudetud, toimetusele teada). Nimelt väitis Kaisa, et Leila on üks nendest, kes tema kohta käiva laimukampaania algatas. Riina on Kaisa sõnul noor ema, kes saatis talle politseisse tehtud avalduse tõestuseks Messengeris kuvatõmmise.
Leila ning Riina vastasid Elu24 kommentaaripalvele kui ühest suust, et nad ei soovi Kaisa Oeseljaga seotud teemat kommenteerida ning nad keelduvad info jagamisest ja enda isikuandmete avaldamisest. Seetõttu on mõlema naise nimi konfidentsiaalsuse tagamiseks artiklis muudetud.
Psühholoog Kaia Kastepõld-Tõrs: «Pööra juhtunu kasuks ja räägi sellest»
Pöördusime sotsiaalkindlustusameti poole kommentaari saamiseks ning oma mõtteid küberkiusamisest jagas sotsiaalkindlustusameti ekspert ja psühholoog Kaia Kastepõld-Tõrsi. Psühholoog tõi esile viis peamist punkti, mida peaks küberkiusamise ohvriks langedes meeles pidama.
«Esmalt tuleb rääkida juhtunust. Nagu igasuguse traumaatilise kogemuse puhul, on ka küberkiusamise ohvriks langenuna oluline mitte jääda selle kogemusega omaette. Rääkida võib, aga ei pea tingimata, professionaaliga, vaid ka hea sõbra või pereliikmega jagamine annab vajalikku emotsionaalset tuge. Igal juhul on oluline, et oma kogemusega ei jäädaks üksi. Seda tõukab tegema sageli sellises olukorras tekkiv häbi, hirm ja süütunne. Arvatakse, et ollakse ise süüdi juhtunus, sest tagantjärele tundub, et oleks pidanud ja võinud osata seda ära hoida. Kiusamise ohvriks langenuna on oluline anda sellest kohe teada, kas võtta ühendust veebikonstaabliga või pühendada keegi enda jaoks turvaline inimene toimuvasse. See, et keegi peale sinu enda sellest teab, annab enesekindlust ka olukorra lahendamiseks. Hirm asja avalikuks tulemise ees on sageli kiusajate peamine mõjutusvahend,» täpsustab psühholoog.
Tähtis on luua ja taastada igapäevane rutiin ehk hea on keskenduda olemasolevatele suhetele ja tegevustele või siis luua ja otsida neid. Sellises olukorras on kiusatus tagasi tõmbuda ning endasse sulguda, ent seda kindlasti teha ei tohiks. Tõeline suhtlus sõpradega ning tegutsemine on tugipunktiks enesekindluse taastamisel.
Kaia Kastepõld-Tõrsi soovitab vältida muutumist enda kohtumõistjaks ning pöörata juhtunu enda kasuks.
«Tahaks endale ette heita, süüdistada, kurjustada. On kindel, et sellest ei ole abi olukorra lahendamiseks, ja kindlasti vähendab see ka enesetunde taastumise võimalust. Kui häid mõtteid on raske leida, on hea alustada kasvõi mõnest «laenatud» mõttest või ütlusest mõnest eneseabiraamatust. Hoia meeles mõte, et mina olen ok, kuigi minuga on juhtunud halvad asjad. Suuna oma tähelepanu sellele, mida sa sellest kogemusest saad kaasa võtta. Sinuga juhtunu näitab, kuidas küberruumis võidakse seal liiklejaid ära kasutada. Kui endal on seda raske, võib-olla tõrget tekitav ette võtta, siis on hea kellegagi koos arutada, kuidas internetis oma turvaline suhtlusruum taastada või tagada.»
«Küberkiusamine on üha kasvav probleem ning jõuab järjest sagedamini ka meie töölauale.» – Psühholoog Kaia Kastepõld-Tõrsi
Politseikapten Maarja Punak: lahendused sõltuvad konkreetsest inimesest
Elu24 küsis kommentaari ka politseilt. Mida siis ikkagi teha olukorras, kus tunned, et oled langenud küberkiusamise ohvriks? Kas võib juhtuda, et kiusajate avalik nimetamine sotsiaalmeedias võib põhjustada probleeme sootuks kiusatavale?
«Lahendused sõltuvad konkreetselt sellest inimesest. Mõnele sobib see, kui kiusajad blokeeritakse ja ta ise sotsiaalmeediast ajutiselt loobub. Kiusajad võivad seal edasi tegutseda, kuid inimene saab end stressirohkest ja ebameeldivast olukorrast iseenda säästmiseks eemaldada ja vaadata postitusi või kommentaare siis, kui teeb selleks teadliku otsuse. Mõni aga läheb avalikustamise teed. Vahel see töötab ja kiusajatel hakkab piinlik. Kui ei tööta, siis on ainsaks väljapääsuks juba tsiviilkohtusse pöördumine (kui kiusaja käitumine muud karistusseadustikus karistatava teo koosseisu ei täida),» kommenteerib Punak.
Oluline on siinkohal aga teadvustada, et valeinfo levitamise korral on inimesel õigus pöörduda tsiviilkohtusse.
«Kui tegemist on valeinfoga ehk neid alusetult süüdistatakse asjas, mida nad ei ole teinud, siis selleks on tsiviilkohtusse pöördumine kõige õigem. Kui aga on küsimus teemas, mis on mitmeti tõlgendatav ning inimene endal süüd ei näe, siis võib sotsiaalmeedias avaldada enda seisukoha ja viidata sellele (oluline on tuua vestlus enda kontole, mitte minna vestlust arendama selle inimese kommentaaridesse, kes selle kallutatud arvamuse avaldas, sest nii omad ka kontrolli modereerimise üle).»
Punak lisab: «Mis enamasti aga juhtub: teemad on väga personaalsed. Tüüpiline näide, mis mulle meenub, sisaldab süüdistust, et kellegi mees on maganud teise naisega, ja sotsiaalmeedias lüüakse risti see teine naine, kes väidetavalt tiris vaese otsustusvõimetu mehe endale voodisse. See teiseks naiseks tembeldatud inimene tõenäoliselt ei soovi enda eraelu sotsiaalmeedias lahata ja isegi sel juhul, kui ta tooks oma poole loost juurde (mees väitis, et on vallaline), siis see midagi paremaks ei muuda – eraeluline riive on juba tehtud, mainekahju on põhjustatud. Kuna selle postituse teinud naine on kõrvuni oma pahameele emotsioonides kinni, siis mingit mõistlikku arutelu kuskil sotsiaalmeedia kommentaarides oodata ei ole ja seda ei tasu üritada.»
Mida tuleb aga kindlalt meeles pidada: laim on valeinfo. Inimene, kes teeb enda arvates enesekaitse eesmärgil postituse, ei tohi esitada selles valeväiteid, kuna sellisel puhul kvalifitseerub postitus laimuks. Enda kaitsmiseks tuleb kasutada tõeseid fakte, jääda oma esiletoodud info puhul selle juurde, mis on kindlalt teada – ise nähtud või kuuldud informatsioon. Tuleks hoiduda hüpoteetiliste oletuste jagamisest.
«Minu lahkumise järel hakati mind aga taga rääkima ning asi kiskus negatiivseks.» – Küberkiusatav Kaisa Oeselg
/nginx/o/2022/04/17/14489791t1h6862.jpg)
Väär on arusaam, et isiklikus grupivestluses väidete levitamine kolmanda isiku kohta ei ole karistatav tingimusel, et info püsib grupi sees. Maarja Punaku sõnul ei eksisteeri sellist asja nagu isiklik grupivestlus, küll aga saab hinnata tsiviilkohus seda, milline laimamine on avalik.
«Meil ei ole seaduses konkreetset piirangut grupivestluse korral, mis ütleks, et mitmest inimesest alates sealne vestlus muutub avalikuks laimamiseks. Toon näite. Minu loodud vestluses võib olla 3, 300 või 30 000 liiget. On selge, et kui ma elan külas, kus üldse elab kokku 302 inimest, siis nendest 300-le valeinfot jagades on kahju teise inimese mainele sama suur kui samasuguse info postitamine küla avalikku gruppi või knopkadega laimu sisaldava paberi kinnitamine poe kõrval olevale teadete tahvlile. Lisaks, mõtlemiseks kõikidele neile, kes armastavad ilma kontrollimata infot ehk siis kuulujuttu teistele rääkida. Üldiselt on igal sinu sõbral sõber, kellele ta loo edasi räägib, kellel on omakorda oma sõber, kellele seda edasi rääkida, ja enne, kui sa aru saad, oled just sina algatanud teisele inimesele mainekahju põhjustanud olukorra. Teiste inimeste eludest rääkimine ei tohiks olla üldse hoolivate inimeste tavavestluse osa, aga kui oled otsustanud kellestki seljataga rääkida, siis veendu enne 100 protsenti selles, et räägid tõtt. Valeinfo on nagu löök rusikaga vastu nägu: võid ju hiljem vabandust paluda, aga ega see teise inimese valu ei vähenda ja enesetunnet ei paranda.»
Kuhu pöörduda, kui oled küberkiusamise ohver
Nii politseikapten Maarja Punaku kui ka eksperdi ja psühholoogi Kaia Kastepõld-Tõrsi sõnul on tähtis, et küberkiusatav ei jääks oma murega üksinda.
«See võib tunduda klišeena, aga kui noorel on vanematega enam-vähem head suhted, siis kindlasti tasub alustada neile rääkimisest. Esiteks saavad nemad olla kodus toeks ja mõistavad ka noore käitumist seetõttu paremini. Neil on enamasti 20+ aastat rohkem elukogemust keeruliste inimsuhete ja pingetega toimetulemisega ning nad saavad jagada enda nõu. Sõpradega rääkimine on samuti oluline, sest jagatud mure on päriselt poole kergem. Nemad saavad küberruumis samuti appi tulla. Lisaks soovitan alati lasteabitelefonile 116 111 helistamist või nendega vestlemist veebi vahendusel. Seal taga on spetsialistid, kelle jaoks olukordade lahendamine, mis puudutab inimsuhteid, on töö üks oluline osa. Veebipolitseinikud saavad anda nõu, kuid nemad ei ole 24/7 kättesaadavad. Vältida tuleb oma murega üksinda jäämist,» selgitab politseikapten Punak.
«Küberkiusamine on üha kasvav probleem ning jõuab järjest sagedamini ka meie töölauale. Esimese asjana võiks inimene, kes on langenud küberkiusamise ohvriks või kellega manipuleeritakse, ähvardatakse teise inimese poolt, võtta ühendust politseiga. Samuti on toeks sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon 116 111 ja ohvriabi kriisitelefon 116 006. Nendel liinidel saame olla toeks abivajajale – kuulame, nõustame, leiame õige viisi, kuidas kiusamise käes kannatanut aidata. Kriminaalmenetluse korral saame pakkuda traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi,» räägib psühholoog Kastepõld-Tõrsi.
Kui juhtunu mõjutab inimest aga pikemalt ning selle tagajärjel on tekkinud tõsisemad probleemid meeleolu või enesehinnanguga, siis on kindlasti vajalik psühholoogilise abi otsimine. Psühholoog aitab lahti harutada probleemkohad ja leida koostöös abiotsijaga sobivad viisid hea enesetunde taastamiseks.