ELU25 Mart Laar: sigariga salapärane härra ning Eesti turumajanduse sünd 1990ndatel (1)

Kes neil aegadel aktiivselt tegutsenutest suudaksid unustada Eesti erastamise “halli kardinali” Herbert B. Schmidti? Sigarit tossutavat joviaalset saksa härrat. Foto: arhiiv
Mart Laar
, ajaloolane, kuulehe KesKus autor
Copy

Ekspeaminister Mart Laar meenutab suure sigariga härrasmeest, kes 1990ndate alguses tema peaministrikabinetti imbus – olles sekretäridest kõrvale hiilinud – ning kelle teeneid meie turumajanduse käimajooksmisel oleks totter alahinnata. Herbert B Schmidt kujunes erastamise "halliks kardinaliks".

Eesti taasiseseisvumise järel käis 1990ndate aastate esimesel poolel siit läbi hulk kõikvõimalikke konsultante ja nõustajaid. Kes esindas mõnda valitsust, kes finantsinstitutsiooni, kes aga peamiselt iseennast. Enamikust ei jäänud maha mingeid jälgi, nende viibiminegi Eestis on unustatud.

Erastamise "hall kardinal"

Kõigiga nii siiski ei läinud. Mõni oli lihtsalt sedavõrd värvikas isiksus, et teda on võimatu unustada.

Herbert Schmidt Erharti maali ees
Herbert Schmidt Erharti maali ees Foto: arhiiv

Kes neil aegadel aktiivselt tegutsenutest suudaksid unustada Eesti erastamise “halli kardinali” Herbert B. Schmidti? Sigarit tossutavat joviaalset saksa härrat, kes täie enesestmõistetavusega loovis mööda sekretäride ja ametnike armeest ikka kõige kõrgemale välja, et igasugust etiketti ignoreerides tundide kaupa erastamise meetodite üle vaielda.

Koroonalainete varjus anti 2021. aastal tema 90-sünnipäeva puhul Saksamaal suurema kärata välja Festschrift ehk pühendusteos pealkirjaga “Elu turumajandusele” (Ein Leben für die Marktwirtschaft”).

Kuna seda vaevalt Eestis tähele pandi, suur osa raamatust on aga seotud Eesti lähiajalooga, siis ütleks raamatu tutvustuseks paar sõna. Ja ehk leiab mõni kirjastus selle tõlkimiseks üles.

Saksamaade ühinemine

Valgetähe ordeni kolmanda klassi kavaler Herbert B. Schmidt sündis 1931.aastal Ida-Preisimaal, olles tunnistajaks selle hävingule II maailmasõjas. Olles sunnitud Punaarmee sisse tungides lapsepõlvekodu maha jätma, asus ta elama Lääne-Saksamaale, käies siin lõpuni oma haridustee. Oli tunnistajaks sõja lõpu järel Saksamaad tabanud kaosele ning vaesusele, elades kaasa radikaalsetele reformidele järgnenud “Saksa majandusimele”.

Nädalapäevad minu ametisseastumise järel loovis Schmidt kuidagi mööda sekretäridest ja teistest asjameestest ning maabus minu kabinetis Toompeal.

Pole ime, et Herbert Schmidtist sai peagi Ludwig Erhardti (Lääne-Saksamaa riigikantsler 1963-66) üks peamisi kõnetorusid ja tema pärandi hoidja CDUs (Saksamaa kristlik-demokraatlik liit). Tugeva sideme CDUga tagas tema kauaaegne abikaasa, Bonni linnapea 1989-1994 Ruth Schmidt-Niemack. Käsumajanduse kokku kukkudes Ida-Saksamaal ja Saksamaa taasühinemise järel asus Herbert Schmidt tööle kunagises DDRs, viimaks siingi ellu Erhardti reforme, tagamaks “heaolu kõigile” (Wohlstand für Alle).

Schmidt etendas olulist rolli Ida-Saksamaal erastamist teostava Treuhandi kujunemisel, kuigi oli mitmeski punktis selle suhtes kriitiline.

Vaidlused erastamise viiside üle

Mina kohtusin Herbert B. Schmidtiga peatselt tema Eestisse saabumise järel Saksa saatkonna vahendusel. Talle oli aetud igasugu jama tagastamisest kui sotsialismi kehtestamisest Eestis ja tegelike spetsialistide – ehk endiste kommunistide – eemaletõrjumise viisist.

Schmidt sai asjast kohe aru ning me leidsime kiiresti teineteisemõistmise. Nii polnudki midagi imestada, et nädalapäevad ametisseastumise järel loovis Schmidt etteteatamata kuidagi mööda sekretäridest ja teistest asjameestest ning maabus minu kabinetis Toompeal.

Tundus, nagu oleks Ludwig Erhardt sisse astunud või vähemalt nii kujutasin ma teda fotodelt ette. Juba eelmainitud suur sigar huulte vahel ja teist lahkelt minule pakkudes. Mille viisaka inimesena vastu võtsin, mida Schmidt võttis omakorda loana enda oma põlema panna.

Jätsin ütlemata et mu kabinetis ei suitsetata ja palusin tuhatoosi tuua. Nii hakkasin ajuti sigareid tõmbama. Istusime ja vaidlesime tunde erastamise viiside üle. Õnneks polnud meil eriarvamusi peamises: aeg on kulda väärt ja tegutseda tuleb kiiresti, kuid mitte seadusi ignoreerides. Küsimus oli ainult, kuidas.

Toonane erastamine Eesti- ja Venemaal

Selle üle võisime tunde vaielda ning teisigi inimesi kaasa haarates. Tema suutis meid veenda erastamises tuumikinvestorile, meie teda aga selles, et Treuhandi tava erastatavatesse ettevõttesse eelnevalt hulgaliselt raha pumbata kulutab ainult aega ning kokkuvõttes ka raha. Ja palju muud.

Kokkuvõttes võttis erastamine Eestis sisse korraliku hoo, muutudes teiste samas olukorras olevate riikidega tõeliseks edulooks, Maailmapanga hinnangul lausa edulooks. Vaadeldavasse raamatusse on sellest ülevaate kirjutanud Kalev Kukk.

Kui Eestis oli erastamine juba korralikult ree peal, paluti Herbert Schmidt appi lätlaste kraavi vajunud erastamise rege sealt välja sikutama. Nüüd arutasime Schmidtiga Toompeal poliitilisi arenguid Lätis ja sealset poliitilist olukorda.

Kui Lätis läks veel kuidagi, siis katse juurutada samu põhimõtteid Balkanil sai Schmidti jaoks tõeliseks kannatuste rajaks. Pole imestada, et tal just Eestist kõige paremad mälestused on.

Mulle tundub, et Herbert Schmidt oli Eesti kohal otsekui kaitsevaimuks. Kui mõnel välismaisel institutsioonil tekkis kihelus, et miks me ei erasta sama kiiresti, nagu Venemaal – ja tuleb tunnistada, et ajuti võis selliseid või mingeid teisi ideid tekkida, tõime kohale Herbert Schmidti, kes oma tuntud usaldusväärsuses selgitas, et Eestis on kõik kõige paremas korras. Ega me siis veel ise ka ei teadnud, mis sel Vene meetodil viga on, aga instinktiivselt hoidsime sellest eemale.

Alles hiljem Anders Åslundit lugedes sain aru. Ega see võinudki mujale kui tänase Venemaani viia.

Kogemused omal nahal

Festschrift ei räägi aga ainult sellest osast Herbert Schmidti elust. Suur osa on pühendatud mälestustele ühisest koolipõlvesõpradest Königsbergi aegadest alates ja ülikooliaastatega Münchenis lõpetades, lisaks tagasivaated poliitilisest tegevusest Saksamaal ja Euroopas. Muidugi sisaldab koguteos ka meenutusi Herbert Schmidtist lihtsalt kui sõbrast, perekondlikuist läbikäimistest jne.

Mulle tundub, et Herbert Schmidt oli Eesti kohal otsekui kaitsevaimuks. Ega me toona isegi veel sellest lõpuni aru ei saanud.

Kokkuvõttes on raamat õnnestunult komponeeritud, kajastades eri külgedest ja aspektidest selle pealkirjas esitatud sisu – pühendumust turumajanduse ideedele. Schmidt oli ise noorpõlves oma nahal kogenud, kuidas vaba turumajandus sõjas purustatud, muserdatud ja lootuse kaotanud rahva otsekui imeväel uuele tõusule viivad. Kui see kord oli olnud võimalik, siis miks enam nüüd mitte?

See arusaam kandis Herbert Schmidti ja viis teda kaugetesse maadesse. Ja hästi oli. Vilksatustena lähiminevikust väärib see raamat aga kohe päris kindlasti tähelepanu. Aga mitte ainult see.

Tegelikult võisime suure ajaloo mõistes alles üsna äsja – 7. septembril – tähistada 30 aasta möödumist sellest päevast, kui dr Herbert B. Schmidti jalg astus Tallinna sadamas Stockholmi laevalt esmakordselt Eestimaa pinnale.

Tagasi üles