- Viimase aja pseudoteadlasted tõestavad, et Jeesus oli kas homo, neeger või trans.
- Jääme ootama mittebinaarsest kliimapagulasest Jeesust, kes kannatab kliimaärevuse häirete käes.
- Kui sa ei aktsepteeri luulusid Jeesuse kehal asetsevast imaginaarsest vulvast, oled sa vihkaja!
Peeter Espak kirjeldab, kuidas teaduse hulluksminevam versioon ei suuda oma näppe eemal hoida ühestki nähtusest. See, kuidas täna peetakse Jeesus erinevate uurijate arust kas transiks, homoks või neegeriks, on ilmselt alles algus.
Ammugi kollitab lääne vaimumaastikul ringi üks huvitav nähtus, mille kohaselt hakkavad nii teoloogid, ajaloolased kui eri arvamusliidrid ikka ja jälle Jeesust ümber konstrueerima sobivaks mingi ajastu poliitilise ideoloogia või ka kultuurilise õhkkonnaga.
Murrangulised "avastused"
Selline protsess on sageli toimunud akadeemiliste teadlaste või ka kirikutegelaste pugemise eesmärgil parasjagu kehtiva riigiideoloogia ees näitamaks ja tõestamaks, et juba Jeesus toetas samasuguseid ühiskondlikke eesmärke, milliseid on kaasajas määratud ellu viima „teadust“ rahastavad komisjonid või ka mõni partei, kelle ees ikka rohkema raha või ka positsiooni nimel kaasa koogutada püütakse.
Kui Saksa III riigi ajal arendati teooriat sellest, et Jeesus oli tegelikult hoopiski juutide poolt tagakiusatud tõeline aarialane (kindlasti blond ja sinisilmne, saksa aktsendiga rääkiv nahkpükstes tüüpiline baieri talupojanatuur), siis viimase aja pseudoteadlastele ja „riigiteoloogidele“ on vastavalt hetke oludele olnud omane juba teaduslik tõestamine, et Jeesus oli kas homo, neeger või transkehaline.
Osad usuvadki lollust ja kiidavad sellele kaasa, osavamad võtavad ideoloogilise allaheitlikkusega kaasneva hüve vastu ja mängivad kaasa.
Enda pudrukauss on uurija silme ees ideaalina kui Püha Graal ja sellele järgneb januselt ka vaim. Kõige rumalamad usuvadki lollust ja kiidavad sellele siiralt kaasa, osavamad võtavad lihtsalt ideoloogilise allaheitlikkusega kaasneva hüve vastu ja mängivad kaasa.
Väga levinud spekuleerivaks kujutelmaks ca. 20. sajandi keskpaigast peale olid ilukirjanduslikud väited sellest, nagu oleks Jeesusel olnud endise prostituudi Maarja Magdaleenaga mingitlaadi armusuhe või vähemalt võimalus sellise suhte tekkimiseks. Hiljem lisandusid neile spekulatsioonidele ka kõikvõimalikud vandenõuteoorialikud käsitlused Jeesuse ja Maarja Magdaleena abielust, mida arendas edasi ka Dan Brown oma „Da Vinci Koodis“.