ELU25 Juku-Kalle Raid: Ungari peaminister Orban, konservherned ja teised Putini sõbrad (3)

Foto: Postimees
Juku-Kalle Raid
, Ajalehe KesKus peatoimetaja
Copy

Alles see oli, kui Ungari esimees Viktor Orban lubas pidulikult aastatepikkust koostööd Putiniga ning saatis ülejäänud Euroopa pikalt. Nüüd aga äkki kobises peaminister Orban justkui moka otsast, et ehk tuleks head suhted Venemaaga üle vaadata.

Ungari peaminister Viktor Orban pole mingit saladust teinud, et soovib Vladimir Putiniga hästi läbi saada. Ukrainale läbi Ungari relvi ei tohi tarnida, majandussanktsioonid olla viga jne.

Meilgi on terve kari inimesi, keda Viktor seetõttu elevile ajab ja lausa rõõmustab. Neile tundub, et tegemist ei ole mingi roosa löga ega liberastiga, vaid tõelise mehega, ilmselt isegi suure M-iga Mehega. Südame tegi soojaks Orbani hasartne kõne Rumeenias, kui ta pajatas laiadele massidele «segunemata ungari rassist», ükskõikseks ei jäänud Taat Helme puhvetis keegi, kui järgnes Orbani teadaanne, et Euroopa tulistas end Venemaale sanktsioone kehtestades ise kopsu.

Ka Taat Helme on meile pajatanud, et Venemaa on teelkõige sivilisatsioon, mitte sõjakurjategija poolt juhitav diktatuur.

Putin on julge, Lukašenka on julge, Orban on julge

Paraku ei ole Ungaris kõik asjad nii rõõmustavad, nagu meeldiks neile eurooplastele, kes arvavad, et Putinile vastuhakkamine on «sõjaõhutamine» ning NATO väed on okupatsiooniarmee. Eestis jagub sellise mõtteviisi kandjaid küll ja veel. Vaba maa, ikka arvatakse!

Orban on kas kangelane, kes Sorose läikivaid kingi juba ei limpsi või lihtsalt loll keskealine autoritaarsete kalduvustega päss.

Igaljuhul hakkas Orban lõppenud nädalal kõigi nende jaoks, kes liberaste tümitaksid, ootamatult põlve võdistama ning teatas, et senised head suhted Venemaaga peaks ikka vist ümber vaatama. See juhtus, kui USA saadik Ungaris oli Orbanit kõrvast sakutanud, mainides, et Ungaril oleks tagumine aeg Venemaast eemalduda.

«Kuigi Ungari huvides on säilitada sidemeid Venemaaga, eelkõige oma energiasõltuvuse tõttu, siis ei pruugi Euroopa suhted Moskvaga pärast sõja lõppu taastuda, mis sunnib ka Ungarit kohanema,» ütles Orbán neljapäeval Budapestis toimunud majandusfoorumil.

Muuseas, ka Taat Helme kontor ja mõned teisedki on siiani Orbanit just selle eest kiitnud, et too on jätkanud tugevaid sidemneid Venemaaga, ei karda sealt energiat osta ning üldse pole mingi lödipüks. Ülejäänud Euroopale selgelt vastu astumine näitab ju julgust. Putin on julge. Lukašenka on julge, Orban on julge.

Ja nüüd siis sihukene näotu lugu, et hakkame end Venemaast lahti ühendama?

Kui kõik on Putini sõbrad

Tegelikult on olukord Ungaris võrreldes tavapärase demokraatiaga, kus arvatakse igasuguseid asju, üsna mustvalge. Ja seda juba vähemalt 1990ndatest. Riik on enam-vähem kaheks: peaministri poolt ja tema vastu. Muid toone justkui ei eksisteeri. Orban on kas kangelane, kes Sorose läikivaid kingi juba ei limpsi või lihtsalt loll keskealine autoritaarsete kalduvustega päss.

Kõige skisoidsem on aga lugu, et enne Orbanit valitses Ungarit vasakpoolne Ungari komsomol, mis oli samas samuti Putini suur sõber. Mis mõtet on riigil, kus komsomoli võimult kukutanud rahvuslik-demokraatlik opositsioon Orbaniga eesotsas on kukutatud komsomoliga võrreldes veel suurem Putini sõber? Mis mõtet sellel, kui kogu võim – nii valitsejad kui ka opositsioon – on Putini sõbrad? Sellist asja ei tule ette isegi Venemaal.

Siinkohal meenub Hardo Aasmäe, kes 2014. aastal mulle kirjutas: «Teoreetiliselt on sellise riigi olemasolu võimatu. Paraku pole inimvaim suutnud Ungari saladust päriselt avastada. Seepärast pakub Ungari avastamine päratuid võimalusi inimvaimu lõputule uudishimule. Inimkonna helgemad pead tegid pärast pikaajalist ja piinarikast mõtisklust selgeks, et Maa tiirleb ümber päikese, mitte vastupidi. See annab lootust, et saadakse jagu ka Ungarist. Küll ükskord selgub, milles on Ungari maagia.»

Herne- ja elektriäri

2006. aastal olin ma Ungaris koos geograaf Toomas Kümmeliga – täpselt siis, kui Orbani poolehoidjad komsomoli vastu mässama hakkasid. Orban raius demokraatiat nagu rauda, lubas inimõigusi, läänt ja vabadusi Putinile pugemise asemel.

Vägisi on tunne, et Orban tahab Venemaaga herne- ja elektriäri jätkata. Kangekaelselt nagu suure M-iga Mees muistegi.

Ei möödunud kuigi palju aega, mil kõik jätkus vanaviisi. Kõige rohkem paneb Ungari ametliku venemeelsuse juures muidugi imestama see, et just Venemaa käest on ungarlased pidevalt vastu kõrvu saanud. Meenutame 1956. aasta mässu verist mahasurumist ja tuletame ka meelde, et just Ungari oli (Soome kõrval) see riik, kes tasus Nõukogude Liidule arututes summades reparatsiooniraha. Pärast teist maailmasõda – kuna nad mõlemad olid Saksamaa liitlased.

Venemaast oli muidugi hiljem kasu ka: Nõukogude Liitu tarniti kümneid ja kümneid tuhandeid kollaseid Ikarus-busse, mis lagunesid aeglasemalt kui Venemaal toodetud käkid, maitsvat veini ning suupäraseid Globuse-konservherneid, mida sai pealinna salatisse panna.

Vägisi on tunne, et Orban tahab Venemaaga herne- ja elektriäri jätkata. Kangekaelselt nagu suure M-iga Mees muistegi.

Kui nüüd ka leksikas väike nihe toimus, maksab siiski olla ettevaatlik. Isegi võimuvahetuse korral ei saa olla keegi kindel, et peaministri taburetti ei võta üle uus Putini sõber.

Tagasi üles