Ukraina sõjas hukkunud eestlase sõber meenutab: Ivo oli Eesti patrioot ja armastas väga oma perekonda

Ivo Jurak Foto: Erakogu

Ukrainas Donetski oblastis Bahmuti lähistel hukkus teisipäeval suurtükitules endine kaitseväe ohvitser Ivo Jurak. Ivot tundnud Mihail meenutab oma lahkunud sõpra. «Viimati suhtlesime 6. märtsil. Jaanuari lõpus keksisin talle, et mu poeg läks sõjaväkke Tapale,» ütleb Mihail.  

2022. aasta sügisest võitles Ivo Jurak Ukraina Rahvusvahelise Leegioni koosseisus. Ta võitles koos ukrainlastega Ukraina ja Euroopa vabaduse eest ning andis selle nimel oma elu.

«Me saime tuttavaks umbes 4–5 aastat tagasi, kui Ivo tuli õppima vana mööbli restaureerimist,» ütleb Mihail. «Mina olin vanem meister ja Ivost sai minu õpilane. Jutuajamise käigus tuli välja, et meil on nii mõnigi ühine tuttav. Nii me suhtlesimegi iga päev töö käigus,» meenutab Mihail. 

«Ta oli hea kuulaja ja üpris kiiresti sai oma tööga iseseisvalt hakkama. Tuli välja, et meile mõlemile meeldib reisida mööda Eestit ja avastada kauneid paiku. Mina näitasin oma fotokogusid, tema näitas, mis temal oli. Rääkisime kõigest, ka poliitikast. Ivo oli Eesti patrioot ja sellest saigi alguse meie sõprus,» räägib Mihail lisades, et kuigi ta ise räägib rohkem vene keelt, ei seganud see nende suhtlust.

Ivo Jurak (11.10.1977–07.03.2023) Foto: Kaitseliit

Kui Ivo läks teisele tööle, jätkasid nad suhtlemist. «Suhtlus oli hobialane puudutades antiiki ja vanavara. Ivo oli päris paljudes Facebooki vanavara gruppides. Samuti suhtlesime poliitika teemadel,» räägib Mihail. Kui Facebooki vestlusgruppides keegi eestlastest Mihaili «ründas» tema päritolu pärast, tuli Ivo kohemaid teda «kaitsma». «Nii rääkiski, et Mihail on rohkem eestlane kui teie siin kokku. Naersime, et ega ma mingi sant pole, oskan ise ka enda eest seista, aga olen talle väga tänulik,» avaldab Mihail. 

«Viimati suhtlesime 6. märtsil. Saatis mulle mingi naljaka video. Jaanuari lõpus keksisin talle, et mu poeg läks sõjaväkke Tapale. Ivo veel ütles, et räägib oma sõpradega seal väeosas, et hoidku keegi mu pojal silm peal,» ütleb Mihail. «Tean, et ta armastas ja hoidis oma perekonda nagu ka oma Isamaad,» sõnab Mihail.