:format(webp)/nginx/o/2023/03/10/15190171t1h227a.jpg)
Venemaa presidendi Vladimir Putini tervise kohta on viimase aasta jooksul esitatud erinevaid väiteid. On räägitud kaugele arenenud vähist, Parkinsoni tõvest või ravimitest põhjustatud paranoiast.
Spekulatsioonid on levinud, kuid kui usutavad need on? Ja kui veenvad on tõendid selle kohta, et Putin on tõsiselt haige?
Rootsi ajakiri Kvartal palus vene keelt oskaval tuntud rootsi arstil Erik W. Larssonil Putini «diagnoosid» üle vaadata.
Arst tutvus näiteks Moskva riikliku rahvusvahelise suhete instituudi (MGIMO) endise politoloogi Valeri Solovei väidetega, kes ütles juba 2016, et Putin astub peagi presidendiametist tagasi tuvastamata vaevuse tõttu. Pärast seda on Solovei väitnud, et Putinil on nii vähk kui ka Parkinsoni tõbi. Solovei viitab, et tema allikateks on salajased kontaktid võimu epitsentris.
Mõned Putini kohta käivad tervisespekulatsioonid põhinevad videomaterjalidel. Neist tuntuim on ilmselt Putini ja Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu kohtumine mullu kevadel, kus tähelepanu äratas see, et Putin istus kangelt toolil ja hoidis laua äärest tugevalt kinni.
Putin holding onto the table for a full 12 minutes. Is he trying to hide a hand tremor? https://t.co/AoxPmHVtPS
— Otto English (@Otto_English) April 22, 2022
Teine oluline allikas Putini tervise kohta on Venemaa veebiajakirja Projekt eelmise aasta raport. Hotelliarveid uurides jõuti järeldusele, et Putin käib sageli puhkamas, külastades samas erinevaid silmapaistvaid arste, sealhulgas nii onkolooge kui neurokirurge. Projekti kirjutajad esitasid iga spetsialisti kohta ühe või mitu hüpoteesi, et miks Putin neid külastab. Nad viitasid ka Putini kalduvusele kohtumised lühikese etteteatamisega tühistada.
Kuulujuttudel põhinevate diagnooside loetelu on pikk. Larsson keskendus oma analüüsis meedias kõige sagedamini käsitletud oletustele ehk Parkinsoni tõvele, vähile ja kortisooni põhjustatud psühholoogilistele kõrvalmõjudele.
Parkinsoni tõbi või vähk?
Isegi kui Putin põeb Parkinsoni tõbe, ei ole Rootsi arsti sõnul selle kohta ilmtingimata mingit konkreetset tõendit. Näitena toob ta USA näitleja Michael J. Foxi, kes sai pärast diagnoosi saamist tegeleda näitlemisega veel 30 aastat.
Michael J. Fox will never let Parkinson's disease ruin his sense of humor: "There's no better alternative. It's better than being miserable." #Sundance https://t.co/Fjljv9at3t pic.twitter.com/SnxNgYlEv2
— Variety (@Variety) January 21, 2023
«Parkinsoni tõbi võib olla laastav, kuid selle progresseerumine on mõnel juhul aeglane ja raskesti ennustatav,» nentis Rootsi arst.
Parkinsoni tõbi on degeneratiivne närvisüsteemi haigus, mis kahjustab liikumis- ja kõnevõimet, olles krooniline ja progresseeruv. Haigusseisundit iseloomustab neurotransmitteri dopamiini puudumine aju keskosades. Haigus algab sageli käte või jalgade värinaga, kuid on seotud üle 40 sümptomiga, nii somaatiliste kui ka psühholoogilistega.
Spekulatsioone Putini võimaliku vähi kohta on Larssoni sõnul veelgi keerulisem tõestada, sest haigus võib mõjutada nii paljusid organeid.
«Asjaolu, et Vene president on endiselt elus, räägib tugevalt mõne väljapakutud diagnoosi, näiteks kõhunäärmevähi, vastu,» nentis rootslane.
Rootsi arst jätkas, et Putini oletatavate sümptomite hulgas pole midagi, mis konkreetselt vähist kõneleks. Vähihaigete tüüpiliste sümptomitena nimetab ta olulist kaalukaotust ja hilisemat juuste väljalangemist ravi ajal.
USA endokrinoloog Ashley Grossman selgitas New Lines Magazine’is, et kortisooni kasutatakse sageli verevähi vastu võitlemiseks. See teooria on omakorda loonud hüpoteesi Putini vaimse seisundi kohta. Suurtes annustes võib kortisoon põhjustada sügavalt paranoilist käitumist.
Ka Larssoni sõnul võib suurtes annustes kortisoon põhjustada irratsionaalset ja paranoilist käitumist.
«Muidugi võis kortisooniravim teatud vähivormide vastu põhjustada Putini näo turset, kuid kortisooni kasutatakse paljudes ravides, mitte ainult vähi puhul,» jätkas Rootsi meditsiiniekspert.
Rootslane jätkas, et Putini karm joon Ukraina vastu on vaevalt uudis. Pärast sündmusi Ukrainas Kiievis Maidani väljakul annekteeris ta Krimmi 2014. Järgnevatel aastatel varustas ta Donbassi separatiste relvadega ja andis logistilist tuge. Kaks aastat tagasi alustas ta vägede mobiliseerimist Ukraina piiri äärde ja aasta hiljem tungis riiki. Vene president on tegutsenud rahulikult ja metoodiliselt, ilma impulsiivsuse ja segaduse tunnusteta.
«Võib muidugi arvata, et Putini põhihoiakut NATOsse või Ukrainasse iseloomustab paranoia. Selline suhtumine on aga välja kujunenud paljude aastate jooksul ja vaevalt on see ägeda psühhoosi tagajärg. Kui Putin on hull, on tema hulluses ka meetod,» arvas Larsson.
Kas Putin on terve?
Larssoni sõnul ei saa kindlalt öelda, kas Putin on terve, kui tal eelmainitud sümptomeid ei ole.
«Mitte tingimata. Vähesed 70-aastased mehed on täiesti terved. See, et Putinil on tõsine vähk, ei tundu eriti tõenäoline.» Selle asemel on võimalik, et president põeb mõnda teist, palju igapäevasemat haigust, nimelt eesnäärme healoomulist hüperplaasiat, mis on eesnäärme healoomuline suurenemine vanematel meestel.
Rootsi arst rõhutas aga, et Putin pole kunagi olnud tema patsient ja seega ei saa ta talle diagnoosi panna. Ta on aga üllatunud, et sellele levinud probleemile on nii vähe tähelepanu pööratud.
«Arvestades Putini tervisele suunatud tohutut tähelepanu, on hämmastav, et keegi pole tema eesnäärmele mõelnud,» nentis arst.
Larsson tuletas meelde, et nelja viiest Putini-vanusest mehest vaevab eesnäärme suurenemine, mis põhjustab paljudel juhtudel survet kusitile. See võib põhjustada põie kehva tühjenemist ning sagedast ja äkilist urineerimistungi.
Putin met with Lukashenko today and couldn’t control his legs.
— Visegrád 24 (@visegrad24) February 17, 2023
Looks like something is wrong.
Via @Gerashchenko_en pic.twitter.com/SifDSqHAVs
«Putini kalduvus jalgu kummaliselt liigutada ja ebatavaliselt käituda võib olla ka märk vanast heast pissiprobleemist. See on tõenäolisem kui vähk või Parkinsoni tõbi,» võttis Rootsi arst asja kokku.
Soovmõtlemine
Mis on siis kõigi nende Vladimir Putini tervisega seotud spekulatsioonide taga? Miks tahetakse innukalt uskuda, et ta on haige või hull? Mingil määral on see muidugi soovmõtlemise küsimus. Kui Vene president sureb või suletakse vanglasse, on lootust, et sõda lõpeb.
Rootsi arst tõi veel esile, et spekulatsioonid Putini tervise teemal on omamoodi alibi nendele lääne ekspertidele ja poliitikutele, kes on töötanud Ukraina NATO liikmelisuse nimel. Kui sõda on Putini hullumeelsuse tagajärg, siis vaevalt saab neid kritiseerida nende endi tegude pärast. Kuidas said nad ennustada hullu despoodi sissetungi naaberriiki? Tegelikult oli aga palju neid, kes said varakult aru, mis juhtuma hakkab. NATO tippkohtumisel Bukarestis 2008. aastal tõi Saksa kantsler Angela Merkel välja, et Putin ei luba Ukrainal kunagi NATOga liituda. Samal arvamusel oli ka USA tollane suursaadik Moskvas, praegune USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktor William Burns. USA politoloog John Mearsheimer teatas 2014. aastal peetud loengus, et Putin pigem lõhub Ukraina, kui laseb tal NATOga ühineda.
Mearsheimer on vastuoluline mõtleja, kuid tema analüüs osutus õigeks ja keegi pole teda psühhootilisuses süüdistanud.