«Ma võtsin selle riski, et jään oma jäsemest ilma,» räägib diabeedihaige Triin, kelle suureks eesmärgiks siin elus oli saada pisipoja emaks. Kuid rasedus mõjus naise veresoontele laastavalt ning tema jalg tuli amputeerida. «Alateadvuses mul tiksus see, et mind hoiatati!»

On inimesi, kes suruvad sihikindlusega läbi kõigist raskustest. Just selline naine on Raplamaal elav 38-aastane Triin, kes jutustab tänases «Südamesoovi» saates oma loo. Aasta tagasi leidis noor ema end olukorrast, mis viiks musta masendusse ilmselt meist paljud. Vaid paar kuud pärast esimese lapse sündi lebas ta operatsioonilaual, et jätta hüvasti oma jalaga. Praegu unistab tahtejõudu täis Triin, et saaks jälle iseseisvalt liikuda ega peaks sõltuma kellestki teisest.

Viimased 30 aastat on Triin pidanud oma veresuhkru taset ise reguleerima, sest tema keha ei tooda insuliini. Praegu kasutab Triin moodsaid pen-süstlaid ehk insuliinipliiatseid. Süsti teeb naine igal hommikul ning vajadusel mitu korda päevas. Samuti peab ta tarbima iga päev suures koguses ravimeid. «Tabletid on mulle kui hommikune müsli,» märgib ta.

Kommentaarid
Copy