Viljandlanna poeskäik võttis ootamatu pöörde. «Hakkasin just riiulist mahla otsima, kui keegi koputas õlale...» (3)
/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)
17. märts 2023, 19:30
Viljandlanna jagab sotsiaalmeedias kogemust ühel poeskäigul juhtunust. Ta valis just endale riiulist mahla, kui keegi tema õlale koputas ja paberi nina alla pani. Järgmise riiuli juures koputas naise õlale juba järgmine neiu. «Kasutavad inimeste hajameelsust ära. Üldiselt pole minuga selliseid asju juhtunud, aga ma võtan seda õppetunnina,» ütleb naine.
«Märgatud Viljandis uus» grupis jagas Viljandis elav Marika lugu sellest, kuidas tema hajameelsust poesaalis ära kasutati temalt andmeid ja raha küsides.
«Kella ühe paiku kesklinna Selveris hakkasin just riiulist mahla otsima, kui keegi koputas õlale. Üks heleda peaga neiu näitas, et on kurt ja ei räägi, ulatas kirjutusaluse paberiga, seal oli pooleldi täidetud tabel, allkirjad, koduaadress, indeks ja summa suurus, mida oled nõus annetama,» kirjutab Marika. «Mul oli just üsna kiire, kritseldasin midagi. Õnneks mul suhteliselt loetamatu käekiri ja kirja panin ainult valla nime. Vaatasin, et telefoni vahel üks ununenud kümnekas oli, andsin selle talle. Ma mõnikord annetan hädalistele, enamasti mõne ravimi ostmiseks. Vähiraviks ju ka on kaubamajades kogutud, ei osanud nagu midagi arvata,» avaldab Marika, kes läks seejärel järgmise riiuli juurde, kus ta samuti rahus olla ei saanud.
«Läksin siis kähku edasi, jäin veel korra teise riiuli ette pidama, jälle keegi vaikselt koputab. Juba teine tüdruk, aga ilmselgelt väga lõunamaise välimusega, et mitte ütelda, romade rahvusest. Samasugune tahvel käes. Raputasin pead ja ega ta pinda ei käinud, libises vaikselt sinna mahlariiuli taha. Olin üsna pahane enda peale, et esimesel tüdrukul tõenäoliselt olin lasknud ennast haneks tõmmata. Selline skeem neil siis. Kasutavad inimeste hajameelsust ära,» jagab Marika oma kogemust.
«Olin üsna pahane enda peale, et esimesel tüdrukul tõenäoliselt olin lasknud ennast haneks tõmmata.»
«Üldiselt pole minuga selliseid asju juhtunud, olen välismaal reisides hullematki pommimist mitu korda kohanud, aga eks ma seal juba oskasin arvestada olukorraga. Hea küll, ehk said neiud selle kümneka eest kõhu täis. Aga kui veel kellelgi sarnane lugu juhtub, siis peaks enne infosse pöörduma ja üle küsima, kas neil ikka on seaduslik õigus poes annetusi koguda?»
Marika ütles Elu24-le, et võtab juhtunut õppetunnina leides, et valvsust ei tohi kaotada ükskõik, kus kohas parasjagu viibitakse. «Kusagil ei pea olema hajameelne. Ekstreemsemates olukordades pole ma kunagi niimoodi õnge läinud. Juhtum näitab, et petised on head psühholoogid. Ma näen oma east vanem välja ka, võib-olla on see soodustav asjaolu,» ütleb Marika ja lisab, et ta teab ka juhtumeid, kus suisa rahaautomaadi juurde on vanemaid inimesi juhatatud pärast seda, kui nad on oma allkirja andnud.
Ammu teada pettus
Postituse kommentaarides öeldakse, et kahtlastel eesmärkidel raha koguvaid neiusid on Viljandis nähtud ka teiste kaupluste juures, näiteks Maximas. Teada on, et nad liiguvad ringi ka erinevates linnades. «Ammu hoiatatud juba, et need on petised,» ütleb Külli. Inimeste sõnul aitab see, kui neile öelda sõna «politsei». Seda sõna kurte teesklevad naised kardavad ning tõmbuvad seepeale eemale. «Kui hakkasin telefoni taskust välja võtma, siis lausa jooksid poest välja,» ütleb Kelly.
«Nädal tagasi tegutsesid nad Uku keskuses ka, aga siis oli küsijaks välismaise välimusega noorem mees,» ütleb Kätlin. Ingrid nägi invamärgiga paberit käes hoidvat ja allkirju koguvat neiut Krabas. «Mina mitte iialgi ei anna nii naljalt võõrale inimesele tänaval raha. Mitte iialgi. Olgu temaga ükskõik mis. Aga ei. Sest iial ei tea, millal sa ise väga valusalt lüpsta võid saada,» ütleb Ingrid.
«Kuni leidub ullikesi, kes annavad tüdrukutele raha, seni kestab see asi edasi. Muide, kusagil eemal on boss, kes selle raha tüdrukult ära võtab,» ütleb kommentaari jätnud Arno. «Umbes 6 aastat tagasi hakkas kehtima üleeuroopaline isikuandmete kaitse seadus. Selle järgi ei tohi keegi sinult rohkem isiklikke andmeid küsida, kui tal teenuse osutamiseks vaja on. Kirjakandjal on sinu aadressi vaja. Sidefirmal on sinu aadressi vaja. Aga annetuse küsijal pole sellega küll midagi teha. Isegi e-poel, millest sa kauba pakiautomaati tellid, ei ole tegelikult sinu kodust aadressi vaja,» ütleb Ülo.
Neil pole õigust kaupluses annetusi koguda
Selver AS-i kommunikatsioonijuht Rivo Veski ütleb, et selliseid juhtumeid on varem ka olnud ning allkirjade kogumisi on seostatud pettustega. «Kindlasti ei ole see kooskõlas kauplusega. Me ei ole selleks luba andnud. Annetusi ei koguta kindlasti mitte müügisaalis,» räägib Veski.
/nginx/o/2023/03/10/15190875t1h2e50.jpg)
«Müügisaalis ei tohi kliente tülitada. Mittemingisugust otsemüüki ei toimu. Ainuke võimalus, kus annetuste kogumine saab toimuda, on kaubanduskeskuse aatriumis või koridoris, kus klient ei ole otseselt ostuprotsessis, vaid liigub ringi, kuid kindlasti on selleks vaja kaubanduskeskuse luba,» rõhutab Veski.
«Kui on mööda poodi ringi liikuv inimene, kes kogub midagi täiesti arusaamatut, siis see on kauplusega kooskõlastamata ja selliste tülitajate peale soovitame klientidel eitavalt vastata, midaiganes nad pakuvad.»
«Meil olid mõni aeg tagasi Laagri ja Järve Selveris samalaadsed intsidendid,» ütleb Veski. Kurte teesklevad annetuste kogujad liiguvad ringi üle Eesti ja inimestel tuleks olla ettevaatlik ning mitte oma andmeid neile avaldada.