:format(webp)/nginx/o/2023/02/27/15168923t1h6bdd.jpg)
Sotsiaalmeedias ringleb valimisteteemaline postitus, mida mõned võtavad naljana, teised aga tõsiselt. «Miks saab e-hääletusel oma valikut mitu korda muuta, samas kui valimisjaoskonnas on igal kodanikul vaid üks hääl?» küsib toimetusega ühendust võtnud naine.
«Paljud inimesed jagavad Facebookis allolevat postitust, kus öeldakse, et e-hääletamine võimaldab kodanikul valida piiramatul arvul kordi. See tekitab segadust. Miks pole e-hääletamisel igal kodanikul samuti vaid üks hääl, nagu seda on valimisjaoskonda minnes?» küsib Elu24 lugeja. «Ja muide, põhiseaduses pole e-valimistest üldse juttu!» lisab ta. Postitus, mis sotsiaalmeedias levib, on järgmine:
«Ära ole loll, ole kaval! Mul oli hommikul kella 10 ajal juba kuus korda Grünthal valitud! Pärast valisin veel Eesti 200st ühe tüübi ja viimaks Jürgeni refist, et jälgi segada. See e-hääletus on nii katki, et mitu korda saab häält anda ju, ja erinevate kandidaatide poolt! Kõigepealt valid mitu korda EKREt ja lõppu kindlasti mingid liberastid... Levitage seda infot!»
Kehtima jääb viimasena antud hääl
Valimisteenistuse juht Arne Koitmäe selgitab, et e-hääle muutmise võimaluse eesmärk ei ole valimiseelistuse muutmine, vaid valimiste vabaduse tagamine. «Valija, kes leiab, et ta ei saanud hääletada vabalt või ta ei usalda oma arvutit, saab uuesti hääletada. Kehtima jääb viimasena antud hääl. Juhul kui valija hääletab ka pabersedeliga jaoskonnas, jääb kehtima paberhääl ja seda enam muuta ei saa,» räägib Koitmäe.
/nginx/o/2023/01/31/15111666t1h499d.jpg)
Küsimusele, miks pole e-valimistest põhiseaduses juttu, vastab Koitmäe, et põhiseadus kirjutati aastal 1991/92, mil internetiühendust Eestis ei olnudki. «Küll aga on põhiseaduses mainitud näiteks telegraafi,» ütleb Koitmäe.
«Põhiseadus ei reguleeri ega peagi reguleerima kõiki valimiste aspekte. Põhiseaduse paragrahv 60 sätestab valimiste üldised põhimõtted – kõik hääletamisviisid peavad olema nendega kooskõlas. Seda, milliseid hääletamisviise valimistel kasutatakse, põhiseadus ei reguleeri. Sama paragrahv ütleb, et riigikogu valimise korra sätestab riigikogu valimise seadus. Riigikogu on seadusandja, kes sätestab kõik vajaliku valimistesse puutuva. Ka riigikohus on hinnanud, et e-hääletamine on põhiseadusega kooskõlas,» ütleb Koitmäe.
3. märtsi seisuga on korduvhääli antud ligikaudu 6700, ütles Koitmäe Postimehele. «Praeguseks on korduvhääli antud ligikaudu 6700 – see aga ei tähenda, et üle hääletanud on sama palju inimesi, sest üks inimene saab uuesti e-hääletada korduvalt.»
Loe e-hääletamise kohta rohkem valimiste veebilehel: «E-hääletamise faktikontroll: müüt ja tegelikkus».
:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)