Telliskivi loomelinnakus saab kogeda omapärast ruumiinstallatsiooni «Hingede aed», mis haarab nii mõtted kui meeled ning pakub võimalust astuda hetkeks argipäevast välja. Interaktiivse näituse autorid on Tiiu Randmann-Mihkla ja Antti Kammiste.
ELAMUSKAMBER ⟩ Tiiu Randmann-Mihkla ja Antti Kammiste installatsioon «Hingede aed» kutsub hetkeks aega maha võtma
«Ruumiinstallatsioon on kunstiteos, mille sisse saab minna, mis tähendab, et ei ükski pilt ega video ei anna edasi seda kohalolu tunnet, milleks «Hingede aed» loodud on,» räägib kunstnik ja kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla. Ta lisab, et meie kiirustavas argipäevas on raske isegi korraks aega maha võtta, et lihtsalt olla, vaadata ja tunda, kuid kes seda teevad, need ei kahetse. «Ega muidu poleks näituse külalisteraamat tänusõnu ja vahetut emotsiooni nii täis kirjutatud. See kunstiteos ongi aja maha võtmise paik enese jaoks. 5–10 minutit mugaval diivanil istuda keset kunstiteost on teene iseendale,» ütleb kunstnik.
Mida näha saab?
«Hämaras ruumis ripuvad eri kõrgustel padjasarnased objektid, mis on tehtud 3 x 3 cm suurusteks lõigatud valgust erivärviliselt tagasipeegeldavast kilest ja on kokku klammerdatud «taevapatjadeks»,» räägib Randmann-Mihkla.
«Taevapatju» on ruumis 120. Kui külastajal on kannatust lihtsalt olla, hakkavad taevapadjad tema pea kohal kergelt keerlema ja neile suunatud valguse toel helklema.
Ruumi täidab Antti Kammiste (tema sõnul seni ainus n-ö avaldatud) heliteos, mis on kui rännak kuhugi seni veel tundmatusse paika. Selles on ärevust, kurbust, rahu ja lootust ehk tundeid, mis on väga isiklikud, kuid omased meile kõigile. Heliteose pikkus on 11.51, selle algus ja lõpp sulanduvad üheks tervikuks.
«Taevapatjade lummavas vahus puhkavad muretud hinged. Nad on õnnelikud ja vabad.»
Randmann-Mihkla räägib, et «Hingede aed» on jätk tema ja Antti Kammiste 2021. aasta novembris toimunud näitusele «Hingede aeg» Haapsalu linnagaleriis. «Näituse idee tõukus meie isiklikest kogemustest ja nii pühendasime näituse nendele, kellega koos oldud aegade üle on põhjust rõõmu tunda, kuid kes nüüd puhkavad pilvedel,» ütleb Randmann-Mihkla. Nagu ikka ruumiinstallatsioonid, on ka «Hingede aed» igas kohas kordumatu. Ruum oma suuruse, laiuse ja kõrgusega dikteerib üsna palju ja nii on installatsioon alati erinev, kuid sõnum aegumatu.
Esialgse plaani kohaselt pidi näitus olema avatud kuni veebruari lõpuni. Külastajate suure huvi tõttu aga otsustati lahtiolekuaega pikendada ning ruumiinstallatsioonist on nüüd võimalik osa saada kuni 26. märtsini tööpäevadel kella 11–19 ja nädalavahetuseti kella 11–17.