Skip to footer
K, 25.06.2025
Ilm
Horoskoop
Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje
Tellijale

VIDEO Caltech: Leonardo da Vinci visandid näitavad, et ta mõistis gravitatsiooni enne Newtonit

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Itaalia renessansikunstnik ja geenius Leonardo da Vinci (1452–1519) uuris, joonistas ja katsetas paljusid asju. Ta visandid ja muu näitavad, et ta oli omast ajast ees

Renessansiajastu inimesena oli Leonardo da Vinci kunstnik, teadlane, leiutaja ja kõikehõlmav geenius, kes jättis avastuste ja uuenduste pärandi, mida imetletakse tänapäevani.

Kui uue uuringu autoritel on õigus, oli da Vinci veelgi targem ja läbinägelikum, kui varem arvati. Teadlaste sõnul jäi da Vincist märkmeid ja visandeid, mis tõestavad, et ta mõistis gravitatsiooni põhiaspekte sajandeid enne Isaac Newtonit.

Leheküljel MIT Press Direct avaldatud artiklis tutvustab California Tehnoloogiainstituudi (Caltech) aeronautika- ja meditsiiniinseneri Mory Gharibi juhitud teadlaste meeskond da Vinci gravitatsiooniuurimise tulemusi. Nad selgitasid, et nende huvi äratasid da Vinci visandatud joonistused teaduslikust eksperimendist, mida ta ellu ei viinud. Nad avastasid, kui palju ta teadis gravitatsioonist ja selle toimimisest.

Kõnealustel visanditel on näha, kuidas veekann liigub õhus sirgjooneliselt ja liivataolised osakesed kukuvad sellest välja pinnale. Mõnel visandil on teadlaste sõnul näha, et veekann liigub sama kiirusega, teistel visanditel aga kiirendas kunstnik seda konstantsel kiirusel, kusjuures iga stsenaariumi korral kukuvad liivataolised osakesed välja pinna suunas.

Da Vinci jälgis oma märkmetes eeldatavaid muutusi kannu kiiruses selle kiirendamisel ja ka osakeste kiiruse muutusi, kui need kukuvad kannust välja. Viimane da Vinci visand oli uskumatult oluline ja murranguline, sest see tähendab, et ta tunnistas gravitatsioonijõu pidevaks kiirendusjõuks. Ta teadis, et gravitatsioon paneb langeva objekti aina kiiremini liikuma, kuni see maad tabab ja selle liikumine peatub.

See oli suur samm edasi ja oluline esimene samm mõistmiseni, kuidas gravitatsioon toimib ja mõjutab kõiki füüsilisi objekte kõikjal meie planeedil.

Kuid da Vinci geniaalne nägemus ei piirdunud sellega. Ta avastas oma katsetes midagi spetsiifilisemat, mis viis ta veel lähemale gravitatsiooniteooriale.

Leonardo da Vinci visandid, mis avaldati tema tööde kogumikus «Codex Arundel», sisaldavad kolmnurki, mis näitavad veekannu ja erinevate langevate osakeste liikumist. Olenevalt kannu kiiruse muutumisest joonistas kunstnik erineva kujuga kolmnurki ja just üks neist visanditest köitis Mory Gharibi tähelepanu 2017. aastal, kui ta kasutas allikana «Codex Arundeli».

«Mulle jäi silma see, kui ta kirjutas ühe oma visandatud kolmnurga hüpotenuusile «Equatione di Moti», mis on liikumiste võrdsus või ekvivalentsus. See kolmnurk on võrdhaarne täisnurkne kolmnurk. Mind huvitas, mida ta sellega mõtles,» sõnas Gharib.

Da Vinci ideede ja avastuste põhjalikumaks uurimiseks värbas Gharib Caltechi järeldoktorandi Chris Rohi (praegu Cornelli ülikooli dotsent) ja Flavio Noca Lääne-Šveitsi rakendusteaduste ja kunstide ülikoolist Genfis. Noca abistas «Codex Arundeli» tõlkimisel ja koos töötades avastas meeskond lõpuks, kui kaugele oli da Vinci gravitatsiooni mõistmisel jõudnud.

Lisaks avastusele, et ta tundis gravitatsiooni kiirendava jõuna, said nad ka teada, millele da Vinci viitas, kui kasutas väljendit «Equatione di Moti».

Näib, et da Vinci oli aru saanud, et kui kannu liikumist kiirendada, et see vastaks osakestele rakendatud gravitatsioonikiirenduse kiirusele, oleks tulemuseks võrdkülgne või täisnurkne kolmnurk. See on teadlaste sõnul märkimisväärne, sest näitab, et da Vinci oli jõudnud punkti, kus ta oli valmis arvutama gravitatsioonikonstandi, mis on vajalik gravitatsiooniteooria loomiseks. Ta kasutas sellesse etappi jõudmiseks geomeetrilisi visandeid-arutlusi, mille järel oleks tegeliku matemaatilise väärtuse kindlaks määramine järgmine samm sellise teooria poole.

Kahjuks tegi da Vinci konstandi arvutamisel mõned vead, mida Caltechi teadlased suutsid tema töö dekodeerimisel näha. Kuid isegi siin olid tema jõupingutused muljetavaldavad, kuna ta jõudis tulemuseni, mis oli umbes 97 protsenti täpne. Kokkuvõttes oli see uskumatu pingutus, mis nägi ette teiste intellektuaalsete hiiglaste tööd.

Leonardo da Vinci suri 1519. aastal, mis on 124 aastat enne Inglise füüsiku Isaac Newtoni (1643–1727) sündi ja 169 aastat enne seda, kui Newton avaldas loodusfilosoofia matemaatilised põhimõtted, milles oli ka gravitatsiooniseadus.

Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta. Selle seaduse kohaselt tõmbuvad kaks masspunkti üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.

Legendi kohaselt sai Newton gravitatsioonist aru, kui ta istus puu all ja õun kukkus talle pähe.

Kui vahepealsetel sajanditel elanud matemaatikud ja teadlased – näiteks astronoom Galileo Galilei (1564–1642), kes teadis sellest teemast üht-teist – oleksid da Vinci avastustest teadlikud olnud, oleksid nad võib-olla saanud tema tööle tugineda ja välja töötada tervikliku teooria gravitatsioonist ammu enne seda, kui Newtonil oli selleks võimalus. Kuid tundub, et da Vinci töö selles valdkonnas jäi kuidagi tähelepanuta.

«Me ei tea, kas da Vinci tegi täiendavaid katseid või uuris seda küsimust sügavamalt,» ütles Gharib. «Kuid tõsiasi, et ta 16. sajandi alguses selle probleemiga sel viisil maadles, näitab, kui kaugele ta mõelda võis.»

Caltechi teadlane lisas, et ta oli omast ajast kaugel ees, kuid ta töö viljad jäid tundmatuks ja hindamata kuni 21. sajandini, rohkem kui 500 aastat pärast seda, kui da Vinci oli gravitatsiooni tõestamisele nii lähedal.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles