KUHU KADUS NOSSU? ⟩ Pärnus kadunud taksi leidmiseks ulatuslikud otsingud algatanud naine: koer oleks nagu haihtunud

Pärnus kaduma läinud taks Nossu. Foto: Erakogu

3. veebruaril Pärnus kaduma läinud pruuni värvi küülikutaks Nossu ei ole vaatamata ulatuslikele otsingutele ning leidjale välja pandud kopsakale vaevatasule siiani koju jõudnud. «Kogu Pärnu on tagajalgadele aetud, aga Nossu oleks nagu haihtunud,» räägib koera otsinguid koordineeriv Maive Skatskov.

Teadaolevalt Eesti suurima lemmiklooma otsimise operatsiooni algatanud Maive Skatskov ütles toimetusele, et koer oleks nagu haihtunud.

Kuigi kindla vihje eest on välja pandud ka kopsakas vaevatasu – 2000 eurot – pole ka see tulemusteni viinud. «Kindlasti on olnud ka neid, kes raha ajel vihjeid on andnud ja ka otsima tulnud, kuid need märkamised pole meid kuhugi viinud,» tõdeb naine nõutult.

Sellegipoolest on tema sõnul eranditult kontrollitud kõiki vihjeid. «Kõik tänavad ja koera liikumine vihjete põhjal on kaardistatud. Need on olnud täistööpäevad,» avaldab ta otsingute tagamaid, mille kohta loodi Facebookis ka eraldi grupp «NOSSU Otsingud», kuhu infot koondatakse.

«Metsa on läbi kammitud kahemeetriste vahedega, samamoodi kui kadunud inimesi otsitakse. Rebaseurud on läbi otsitud ja läbi valgustatud. Droonidega on maastikku vaadeldud, lisaks on kasutatud termokaameraid. Jälgi on aetud ka jäljekoertega,» kirjeldab Maive tegevusi, mida lisaks otsingutele linnaruumis ette on võetud. 

Ta lisab, et toimunud on ka kaks-kolm suuremat otsingut, kuhu piltlikult öeldes tuli pool Pärnut kohale. «Rahvast oli tõepoolest väga palju, aga püsigrupis on umbes 160 inimest,» kirjeldab ta inimhulka, kes kõik on olnud koera leidmisse kaasatud.

«Möödunud pühapäeval rääkis üks pealtnägija, et väidetavalt ujus Nossu üle Pärnu jõe. Ta olevat jälginud, kuni koer teisele kaldale jõudis. Seejärel teostati suurem otsing teisel pool jõge, kuid samuti tulemusteta. Sellest tulenevalt tekkis kahtlus, et kui Nossu tõesti teisele poole jõge jõudis ja keegi ta sealt märjana leidis, võttis endaga kaasa,» arutleb Maive.

«Terve Pärnu on tagajalgadele aetud, aga Nossu oleks nagu haihtunud. Nagu fantoomloom – temast ei ole mitte ühtegi jälge,» sõnab otsingute juht.

Kadunud loomi politsei ei otsi

«Oleme ka politseile avalduse teinud, kuid kadunud loomi politsei paraku ei otsi,» räägib naine, kes Nossu perenaise toetamiseks kogu otsingute koordineerimise missioonitundest enda peale võttis.

«Meie eesmärk on rõhuda inimeste usaldusele. Kui keegi midagi teab, siis palun selle infoga avalikuks tulla,» palub Maive veel kord kõigi inimeste abi, kellel võib koera leidmiseks olulist infot olla.

Pärnu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Rain Reinson ütles toimetusele, et Nossu omanik teatas koera kadumisest politseile 4. veebruaril. «Kontrollisime teate sisu ja võimalikke vihjeid, et loom võib olla varastatud. Vargust ei saa välistada, aga hetkel selle kohta viited puuduvad. Kadunud loomi politsei ei otsi, aga kuna Nossu kadumine on Pärnu politseinikele teada, siis kindlasti hoiame meiegi silmad lahti,» sõnas Reinson. 

Suurte jõududega loomaotsing

Ta nõustus, et koeraomanik on oma lemmiklooma otsimise väga mastaapselt ja põhjalikult ette võtnud. «Kadumisele elatakse kaasa ja otsimiseks kasutatakse väga erinevaid võimalusi. Mulle ei meenu, et Pärnus oleks varem nii suuri jõude koondavat loomaotsingut tehtud,» märkis piirkonnapolitseinik.

Reinson lisas, et rahalist vaevatasu võib omanik leidjale loomulikult pakkuda, kuid vahel võib raha lubamine mõjutada info usaldusväärsust ja meelitada ligi ebaausate kavatsustega inimesi. «Näiteks võidakse ka vihje andmise eest raha küsida ja olukorda ära kasutada,» hoiatas ta.

Reinsoni sõnul on kiiduväärt, et Nossu omanik ei ole kaotanud lootust oma lemmik üles leida ega ole otsingutempol hoogu maha võtnud. «Küllap aitab see koera üles leida. Pärnus on info Nossu kadumise kohta jõudnud väga paljudeni,» avaldas ta lootust.

«Ootan oma silmatera koju!»

3. veebruaril Pärnus Väike-Kuke tänaval väravast välja pääsenud ja teadmata suunas liikunud küülikutaksi Nossut hakati kohe otsima, kui koer koju ei ilmunud. Ühismeedias avaldatud postituses pani koera omanik Aurora kindla vihje andjale või looma leidjale vaevatasuks välja 2000 eurot. «Süda on murtud ja ootan oma silmatera koju! Olen ülimalt tänulik kõigile abi eest ning saadan teile armastust,» märkis murest murtud naine.

Juhul kui keegi Pärnu linnas peaks nägema Nossu moodi pruuni taksikoera, soovitab looma omanik Aurora Vahenurm esmalt loomast pilti teha, et oleks võimalik veenduda, kas see on tema koer. Seejärel tuleks Auroraga ühendust võtta, samal ajal koera jälitades, et oleks teada, kuhu suunda ta läheb. «Püüdma hakata ei ole mõtet, niimoodi teda üigem kätte ei saa,» jagab naine juhiseid. 

Aurora märgib, et mõte koera varastamisest on tulnud just seetõttu, et niivõrd pika ja mahuka otsingu jooksul ei ole temast leitud ühtegi märki. «Võibolla isegi mitte varastatud, vaid ehk on keegi lihtsalt ta enda juurde võtnud, kuid info otsingutest ei ole selle inimeseni jõudnud,» pakub omanik. 

Ta tänab kõiki, eriti Maivet, kes esimese üleskutse peale appi tõttasid. «Kahjuks on kõik see vaev olnud tulemusteta,» ütleb ta nukralt, kuid ei lase lootusel, et koer rõõmsalt koju tagasi jõuab, kustuda.

Vabatahtlik otsija: pannes ennast Aurora olukorda...

«Ka mina ei ole kuulnud, et varem nii suurt lemmiklooma otsingut oleks olnud. See on ikka väga harukordne. Mõnda inimest ei otsita ka nii palju kui Nossut,» lisab kahe nädala jooksul koera leidmisse panustanud Gertu Jakson, keda on otsima ajendanud siiras mure.

«Olen ka ise väikese koera omanik ja pannes ennast Aurora olukorda... Igal õhtul lähen magama ja mõtlen, mis tunne temal on ja mis tunne Nossul on olla kadunud ja eksinud. Loomasõbra hing juba on selline,» ütleb naine, kellel loomade päästmine juba pikka aega hingelähedane on olnud. «Nossu ei ole esimene koer, keda ma olen aidanud otsida. Varem on loomad siiski kiiremini nende omanikuga taas kokku viidud,» ütleb Gertu.

Naine sõnab, et otsingutel osaleb ja toimetab ta paljuski just sisetunde pealt. «Iga väike infokild on abiks ja siis sinna suunda minnakse. Ühtegi kindlat vihjet, kus üks väike koer olla võiks, ju ei ole. Pärnus pole vist ühtegi bussipeatust, kuhu ei oleks kuulutust riputatud,» arutleb ta otsingu mastaapide üle ning loodab, et need viimaks vilja kannaks ja Nossu koju jõuaks.