Kolmapäevaõhtu kitarri ja geograafiaga

Laulja Floriin. Foto: Marilin Karu

Kohe kindlasti ei saa öelda, et koolimajas oleks kolmapäeva õhtuti vaikne, sest siis käivad siin meie kooli bändi proovid, mis algavad umbes kell kuus... Ardu kooli õpilane Marilin Karu uuris asja.

Alguses on päris pikalt üksinda laval  bändi juhendaja Jüri, kes sätib oma kitarri häälde. Aeg-ajalt on kuulda kõrvulukustavat kriginat.

Natukese aja pärast tuleb sisse rõõmus, kuid läbiligunenud Karolin. Annab oma basskitarri Jürile ja läheb ise ringi tuuseldama. Kohe varsti tuleb pikal ja kiirel sammul sisse Maria.

Korraks kaob ta lava taha ruumi ja siis kostab sealt hirmus karjatus: «Miks on mu trummid prügikastis?» Karolin jookseb naerdes sinna.

Pärast trummide paikapanemist ja muidu ringisahmimist saabub laulja Floriin. Üheskoos minnakse õpetaja Mareti klassi ja sealt võetakse  makk, et uusi laule kuulata. Umbes 20 minutit joostakse vaid ringi ja siis hakatakse prooviga pihta.

Esimene tund

Esimesed laulud on «Suudlus läbi jäätunud klaasi» ja «Lärmi» uus varjant. Need lood  tulevad nagu raadiost  ja seega ei pea neid palju harjutama. Edasi aga nii hästi ei lähe.

Hakatakse mängima järgmist laulu. See lugu ei taha Marial kohe kuidagi välja tulla, aga tugeva tahtejõuga trummar kergelt alla ei anna. Nii mängitakse seda umbes 15 korda.

Vahetund

Siis on kõik väsinud ja Karolin ning Maria hakkavad geograafiat õppima. Õpitakse kohe nii, et kulm on kortsus. Nüüd tahab aga külaline Elli trumme proovida. Nii ei jää Marial muud üle, kui Ellit õpetama hakata. Ellil tuleb see peagi hästi välja.

Seepeale muutub bassimängija kadedaks ja näitab, mis tema  on kodus  enam-vähem selgeks saanud. Jüri ütleb selle peale, et kui Karolin selle käigu täiesti selgeks saab, siis on basskitarr päriseks tema oma. Karolinile tuleb rõõmus pilk kohe silmi. Eks näis, kas lubadus ka vett peab…

Siis lähevad Karolin, Maria ja Floriin  janu kustutama, kusjuures jäävad nad imelikult kauaks ära.  Laulja  Floriin jääb sinna  kõige kauemaks telefoniga rääkima. Selle aja sees vaatavad teised Floriini kirjandit, mis on sõnakordusi täis. 

Teine tund

Lõpuks hakatakse jälle mängima. Seekord siis laulu

«Majake mere ääres». Seal ei lähe bass ilusasti sisse. Karolin peab paar korda uuesti mängima ja siis läheb kõik väga hästi.

Kui hakatakse mängima «Have you ever seen the rain» eestikeelset varianti, läheb Karolin rõõmsaks, sest see ongi see raske käiguga lugu, mille ta on hästi selgeks saanud.

Poole laulu peal karjub Jüri äkki kõva häälega Maria poole: «TALDRIK!!!» Kõik jääb paugupealt vaikseks. Nii  mitmeid kordi, kuni viimasel korral tuleb see juba päris hästi välja.

Teine vahetund

Varsti on jälle pisike paus, kus Floriin oma telefoniga kuumi armastussõnumeid saadab, Karolin on hoopis trummide taha sattunud ja Maria õpib oma geograafiat. Jüri, nagu ikka, mängib oma kitarri. Ja siis kuuleb ta makist tuleval Blacky laulul mingit viga. Ta ütleb, et seal on kitarr häälest ära ja hakatakse sellel teemal rääkima. Veel kurvastavad tüdrukud veidi disko pärast, mis võivat ära jääda.

Pärast pausi  tuleb viimane -Jamaica hällilaul. Seda ei oska Karolin mängida, aga ta võib  omaloominguga kõik ära petta. Lõpuks pannakse trummid «prügikasti» tagasi (tegemist on näidendis kasutatud suure pappkastiga, millel peal silt prügikast – toim.) ja kella üheksaks on vaikus koolimajas.