«Kui see juhtus, ma lihtsalt kiilusin kinni, pöörasin ümber ja mu selja taga oli kaks meest,» kirjeldab sisulooja Ada-Marie Nelke esimesel jõulupühal aset leidnud hetke, kui teda avalikult päise päeva ajal ahistati. «Tean, et see, mis minuga juhtus, ei olnud nii hull, nagu paljudega juhtunud on. Aga see ei ole võistlus!»
Pisarais Ada-Marie Nelke ahistamisest: keegi arvas, et tal on õigus oma näppe mulle sisse lükata (1)
Tõsielusarjast «Rannamaja» tuntuks saanud sisulooja Ada-Marie Nelke avaldas kolmapäeval oma Youtube'i kanalil video pealkirjaga «Ei tähendab ei». Üle 16-minutilises videos räägib Ada ahistamise juhtumist, mille kohta tegi ta politseisse avalduse.
«Nägin täna hommikul artiklit ja kogesin midagi ebameeldivat, mille pärast ma ei viitsi enam vait olla. Ja ükski naine ei peaks vait olema!» lausub pisarais Ada kaamerale.
Artikkel, millest Ada räägib, vahendab noorte meeste arvamust ahistamisest. Selle pealkirjas on ühe noormehe seisukoht: «Kui naised oleksid õhtul kodus, ei tuleks neid keegi vägistama!»
Seda artiklit nähes tundis Ada, et peab kasutama oma platvormi ja sel olulisel teemal rääkima. Ada tunnistas, et alles hiljuti, möödunud aasta detsembris, sattus tema ahistamise ohvriks.
«Sain aru, et kui ma mingit draamat alustan siin, siis see võib inetumalt lõppeda.» – Ada-Marie Nelke
«25. detsembril kõndisin trennist koju, täiesti tavaline päev, kell oli kahe-kolme vahel või natuke peale kolme ja ma olin EBSi ees, hakkasin kodu poole liikuma,» meenutab Ada oma videos. «Mul olid klapid peas, kuulasin muusikat, mul oli ülihea tuju ja järsku ma tunnen, kuidas keegi selja tagant...» jätkab tõsielustaar väriseval häälel ja otsib sõnu.
«...oma käega, üritab oma näpud,» ütleb Ada, kogub ennast, «üritab oma näpud suruda mulle väga privaatsetesse kohtadesse.»
«Kui see juhtus, ma lihtsalt kiilusin kinni, pöörasin ümber ja mu selja taga oli kaks meest,» räägib Ada ja ütleb, et pidas end alati inimeseks, kes sellises olukorras häält tõstaks. «Kedagi teist lähedal ei olnud, võib-olla sellepärast kiilusin kinni, sest ma sain aru, et kui ma mingit draamat alustan siin, siis see võib inetumalt lõppeda.»
Ada kirjeldab, et mehed olid täiskasvanud, üks tundus talle alla 40-aastane, teine aga vanem. «Vaatasin neile otsa ja mu suu vajus lahti. Seisin nagu loll, mind oli just väga ebasündsalt käperdatud ja ma seisin suu lahti ja vaatasin neile otsa ja ma kiilusin kinni.»
Tema käitumine oli väidetavalt meestele hoogu juurde andnud. «Ma ei saanud täpselt aru, mida nad ütlesid, sest nad rääkisid vene keeles, aga ma eeldan... Kuna nad tegid väga ebasündsaid liigutusi ja märkusi selle peale, et mul suu lahti vajus, siis võite arvata, mida nad arvatavasti ütlesid.»
«See ei lõppe. Selliseid sünnib aina juurde ja peale... ja naised peavad alati tundma ennast hirmununa.» – Ada-Marie Nelke
Pöördus politsei poole
Kõigest sekunditeks ühele kohale tardunud Ada mõistis, et peab liigutama, ning läks üle tee parki, kus ta helistas oma elukaaslasele. «Ma puhkesin nutma, tulin koju ja ma lihtsalt nutsin kaks tundi järjest,» meenutab Ada videos ja ohkab sügavalt.
Sisulooja nendib, et see ei olnud esimene kord, kui midagi sellist juhtus. «See on esimene kord, mis on sellisel tasandil juhtunud, et mulle üritati näppudega kuskile torgata sisse. Aga kuna see ei ole esimene kord, kus on käperdatud, siis ma tükk aega mõtlesin, kas ma tegin sellest liiga suure asja.»
Ada kuivatab pisaraid ja toob näiteid sellest, kuidas naisi ahistatakse. «Kõik naised on seda kogenud! Aga siis käiski mul see tuluke peast läbi: kõiki naisi, keda mina tean, neid on kas vägistatud või seksuaalselt ahistatud. [...] Sellel hetkel ma mõistsin, et see on põhjus, miks ma peaks politseisse avalduse tegema.»
Tõsielustaar tegi avalduse politseisse, kust ta sai kolm nädalat hiljem telefonikõne naisuurijalt. «Esimene küsimus mulle oli, mis mul jalas oli, ja ma ütlesin, et mul olid teksapüksid jalas, ning me mõlemad hingasime kergendustundega.»
Uurija ütles Ada sõnul talle, et jumal tänatud, et teksad, need on vähemalt tugevad. Retuuside puhul oleks need näpud võinud minna sügavamale ja tegu oleks kuulunud vägistamise alla. «Nad ütlesid, et nad vaatasid kaameraid ja kahjuks see kaamera, mis seal on kooli ette pandud, seda kohta ei näita,» ütleb Ada, kuid kinnitab, et kirjeldus meestest jäi politsei andmebaasi.
PPA pressiesindaja Britta Sepp kinnitas Elu24-le, et sellise juhtumi kohta avaldus politseile tehti ja hetkel on see menetluses.
«See ei ole võistlus!»
Ada tuleb video teises pooles tagasi artikli juurde, mida ta hommikul ühismeedias nägi. «Kui ma seda nägin – see ei lõppe. Selliseid sünnib aina juurde ja peale... ja naised peavad alati tundma ennast hirmununa, kui nad on üksi, ja ei ole vahet, kas on õhtu või on päev, kell kolm, kooli ees. Kas sul on seljas miniseelik või dressid ja teksapüksid.»
Video lõpus toob Ada veel näite, et sama päeva hommikul, kui ta oma ahistamisest rääkida otsustas, ütles keegi talle bussis inglise keeles, et tal on ilus p***se. «Ja enne kui ma talle otsa vaatasin, käis mul peast läbi mõte: palun, et see uuesti ei juhtuks.»
«Ma tean, et siin on kindlasti paljud, kes seda vaatavad ja mõtlevad, et mida ta ulub, et keegi käperdas teda. Keegi tuli minu isiklikku ruumi, arvas, et tal on õigus oma näppe mulle sisse lükata. Nii et jah, mul on õigus olla ikka veel hirmul või nagu...» räägib Ada, kuivatab pisarad ja lisab: «Ma tean, et see, mis minuga juhtus, ei olnud nii hull, nagu paljudega juhtunud on. Aga see ei ole võistlus! Ükskõik, mis paneb sind tundma, et keegi on sind ära kasutanud, sind ahistanud, on põhjendatud.»
Kogu video tulu annetab Ada Eesti inimõiguste keskusele. Vaata Ada täispikka videot SIIN.
KUIDAS SAADA ABI?
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused pakuvad professionaalset abi ööpäev läbi seksuaalvägivalda kogenud inimestele. Keskusesse võib igaüks tulla kas üksi või koos saatjaga, mistahes kellaajal ja ilma saatekirjata. Ei ole oluline, kas politseisse on juba pöördutud, kavatsetakse pöörduda või ei soovita seda teha. Oodatud on nii naised kui ka mehed, lapsed, noored ja täiskasvanud, kes on kogenud seksuaalvägivalda või kahtlustavad seda.
Kui laps on kogenud füüsilist, emotsionaalset või seksuaalset väärkohtlemist või tekib kahtlus, et laps vajab abi, helista lasteabitelefonil 116 111.
Kui oled sattunud kiusamise või ahistamise ohvriks või soovid teatada seksuaalsest või muust väärkohtlemisest, võta ühendust veebikonstaabliga. Internetis töötavad politseinikud vastavad kirjadele ja teadetele ning koolitavad nii lapsi kui ka täiskasvanuid internetiturvalisuse teemadel.
Politsei kiiret sekkumist vajavatel juhtudel tuleb helistada 112.
Allikas: just.ee