Suurbritannia Cumbria ülikooli zooloog Volker Deecke oli puhkusel USAs Alaskal Glacier Bay rahvuspargis, kus ta sai üllatuse osaliseks.
Karud oskavad tööriistu kasutada
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
12. märts 2012, 09:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Deecke nägi, kuidas pruunkaru oli jões, kus ta puhastas oma karvkatet käpa vahel olnud kivi abil, edastab BBC.
Uurija sõnul ei ole varem karusid nähtud tööriistu kasutamas.
«Tõenäoliselt puhastas karu oma karva mustusest, toidujäänustest ning surnud nahast,» selgitas Deecke.
Karud puhastavad end karavahetuse ajal kas käpaga kraapides või suurte kivide vastu hõõrudes. Varasemast ei ole teada juhtumeid, milles karud oleks end mingi asja abil puhastanud.
Deecke`i tähelepanek näitas, et karud võivad olla arenenumad kui seni arvatud on.
Karudel on võrreldes nende keha suurusega üsna suur aju, suurem kui teistel lihasööjatel.
«Arvatakse, et intelligentsuse arengu tagab sotsiaalne suhtlemine. Samas ei ole karud karjaloomad. Selle tõttu on üllatav, et karu võttis abivahendina kivi kasutusele.
Kuigi tegemist on ühekordse tähelepanekuga, saab pruunkarud tõsta tööriistu kasutada oskavate loomade hulka.
Karu on seega viies mitte käeline imetaja, kes kasutab tööriistu.
Teada on, et näiteks saarmad kasutavad jõekarpide koorte lõhkumiseks kive. Elevandid kasutavad puuoksi putukate eemale peletamiseks ning silmikdelfiin kaitseb oma ninaosa merikäsna abil merepõhjas sonkides.
«Karu kohta tehtud tähelepanek näitab, kui vähe me karude nutikuse kohta tegelikult teame. Karude tööriistade ja abivahendite kasutamise oskust ei ole uuritud,» lisas Deecke.
Pilti vaata siit.