/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/01/31/15110447t1h29ad.jpg)
«Protsess ise oli keerukas, eriti alguses,» tunnistab mainekal filmifestivalil dokumentaalfilmide kategoorias parima režissööri auhinna võitnud Anna Hints. Vaatamata raskustele jäi Hints truuks oma intuitsioonile.
Sundance'il kõrgelt auhinnatud Anna Hints: kõik, mida rahastajad kartsid, on tegelikult tugevus
Režissöör Anna Hintsi esimene täispikk dokumentaalfilm «Savvusanna sõsarad» esilinastus jaanuaris tänavusel Sundance'i filmifestivalil, mis on üks viiest maailma olulisemast filmifestivalist. Maailmakino dokumentaalfilmide võistlusprogrammis linastunud film tõi Hintsile parima režissööri auhinna.
Laval tänas Hints tänukõnes kõiki, kes teda on toetanud, ning tõdes läbi pisarate: «Tagasiside on mulle muuhulgas õpetanud, et sellist turvalist ruumi on väga vaja. Et olla haavatav. See ületab soopiirid. Ja ma loodan, et see film inspireerib neid ruume tekitama.»
Kõne lõpetas Hints tänusõnaga, mida kasutab vaid 10 000 eestlast: «Aitjumma-aitjumma!»
Nädalavahetusel jõudsid filmitegijad tagasi kodumaale. Esmaspäeval külastasid kõrgelt auhinnatud Hints ja «Savvusanna sõsarate» produtsent Marianne Ostrat «Ringvaadet». Saates tunnistas Ostrat, et Hintsi võit tuli suure üllatusena, sest temale oli jäänud mulje, et nad võidavad publiku lemmiku tiitli.
Saatejuhi Grete Lõbu küsimusele, millega publik ära võluti, Hints ise ei vastanud, vaid suunas küsimuse Ostratile. «Eile tagasi koju lennates jõudis kohale, et Anna ongi nii väärikas ja maagiline ja südameid avav režissöör, nagu mina juba neli aastat temaga töötades tunnen. Ja see on täiesti eriline.»
/nginx/o/2023/01/20/15089824t1h42ff.jpg)
Filmi «Savvusanna sõsarad» lugu ulatub koguni seitsme aasta peale. Hintsi sõnul ei olnud keeruline filmi kokkupanek, sest ta lähtus enda intuitsioonist. Küll aga oli filmi tegemine raske muude asjaolude tõttu. «Aga protsess ise oli keerukas, eriti alguses, kuna esimene produtsent kahjuks lahkus meie hulgast. Siis oli vahepeal väga-väga keeruline hetk. Alguses ei saanud film ka tootmisraha ja huvitav ongi see, et ka žürii esimees ütles pärast, et talle nii meeldis see, et kui sa vaatad seda filmi, siis see ei allu tavalisele reeglistikule. Et see on nii selgelt autori nägu, see on väga audiovisuaalne. Ja ebatüüpiline.»
«See kõik, mida need rahastajad alguses kartsid, on tegelikult tugevus ja see on see, mida ma võtan kaasa: et järgida intuitsiooni,» rääkis Hints, kellele on tunnustus karjääri mõttes väga oluline.
Ka produtsent Ostratile on Sundance'ilt saadud tunnustus tähtis ja pakkumisi erinevatelt festivalidelt on tulnud mitmeid, kui mitte sadu. See tähendab Ostratile produtsendina seda, et ta saab valida, kuhu film saata. «See on see, mida mina produtsendina praegu kogen ja saan teha. See, kuidas ma end erialaselt teostada saan selle filmiga, on unistuste tipp. Nagu kõikide unistuste täitumine!»
Eestis on dokumentaalfilmi «Savvusanna sõsarad» võimalik vaadata alates märtsist.
Eesti esimese dokumentaalfilmina maineka Sundance'i filmifestivali võistlusprogrammis esilinastunud «Savvusanna sõsarad» on kaasaegne portreefilm naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad.
«Savvusanna sõsarad» tutvustab ka Lõuna-Eesti suitsusauna kombestikku («savvusanna kombõ»), mis on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.
Filmi «Savvusanna sõsarad» režissöör ja stsenarist on Anna Hints. Produtsent on Marianne Ostrat (Alexandra Film, Eesti), kaasprodutsendid on Juliette Cazanave (Kepler22 Productions, Prantsusmaa), Hlín Jóhannesdóttir (Ursus Parvus Island) ja Eero Talvistu † (Eesti). Filmi operaator on Ants Tammik, monteerijad Hendrik Mägar, Tushar Prakash, Qutaiba Barhamji, Martin Männik ja Anna Hints. Heli salvestasid Tanel Kadalipp ja Patrick McGinley. Helirežissöör on Huldar Freyr Arnarson (Island) ning heliloojad Edvard Egilsson (Island) ja ansambel EETER (Anna Hints, Marja-Liisa Plats, Ann Reimann).