VIDEO ⟩ Filipiinidel on sibulad kulla hinnas ja must turg õitseb

Sibulate kaalumine kliendile Filipiinidel Manila turul 16. jaanuaril 2023 Foto: EPA/ROLEX DELA PENA/SCANPIX

Filipiinidel on sibulad väga kalliks muutunud. Kohalike sõnul on see köögivili nüüd kulla hinnas ja luksussöök, mida saavad lubada vähesed.

Restoranid eemaldasid sibula roogadest, ametnikud hoiatasid reisijaid, et nad sibulaid ilma eriloata ei impordiks, ning väidetavalt on haarangute käigus konfiskeeritud miljonite Filipiinide peesode eest sibulaid, teatab theguardian.com.

Kohaliku meedia teatel arestisid ametnikud eelmisel aastal 500–600 miljoni peeso (8–10 miljoni euro) väärtuses sibulaid. Köögivili moodustas 30 protsenti salakaubana müüdud talutoodetest.

Politsei teeb haaranguid, et ebaseaduslikult ja salakaubana riiki toodud sibulat leida.

Võimud leidsid 2022. aasta detsembris merekonteineritest 17 miljoni peeso (272 000 euro) väärtuses kollast sibulat. Konteinerite sisuks oli tollideklaratsioonides märgitud rõivad, jalatsid ja majapidamistarbed.

Mõni päev enne seda leiti saia- ja leivatoodete vahelt peidetuna 20 miljoni peeso (340 000 euro) väärtuses sibulat, mis kaalus 50 000 kilo.

Filipiinlaste igapäevaelu näitab, kui hinnaliseks sibul on muutunud: pruutidel on lillebuketi asemel sibulakimp ning nad kingivad sibulat kui luksuskaupa oma pulmakülalistele.

Sel nädalal kirjeldas president Ferdinand Marcos jr riigi toiduainehindade inflatsiooni kui hädaolukorda.

Ateneo de Manila ülikooli professor Leonardo Lanzona ütles, et sibulahinna tõus on olnud enneolematu. Detsembri lõpus ulatus Manilas kilogrammi hind 720 peesoni (12 euroni), mis on on suurem kui riigi pealinnaregiooni päevane miinimumpalk 533–570 peesot (9–9,6 eurot). Sibulahinnad kõiguvad, kuid kilogramm sibulat maksab ikka rohkem kui terve kana.

In the Philippines, a kilogram of onion is about two to three times more expensive than chicken and pork. Why is the price of onion so high?

Read more: https://t.co/kQhRmIeZmy pic.twitter.com/BRwW0Djgsb

— CNN Philippines (@cnnphilippines) January 14, 2023

Mitte ainult sibula hind ei ole hüppeliselt tõusnud. Ka munade hind on tõusnud, samuti on riiki tabanud suhkrupuudus. Filipiinlased on mitu korda protestinud kõrgete hindade, kaasa arvatud sibula hinna vastu.

Kõrgete sibulahindade vastu protestijad Manilas valitsushoone juures 16. jaanuaril 2023 Foto: EPA/ROLEX DELA PENA/SCANPIX

Kriis on suurendanud survet president Marcos jr-ile, kes nimetas end ka põllumajandusministriks, lubades hoogustada tootmist ajal, kui ülemaailmsed toiduainete hinnad on järsult tõusnud.

«Enne oli see suhkur, nüüd sibul. Lõppkokkuvõttes arutame kõike köögis,» ütles senaator Grace Poe sel kuul toimunud senati istungil. Nagu paljud teised, on ta kutsunud Marcos jr-it nimetama eraldi põllumajandusministrit, öeldes, et aeg oleks sibulaprobleem lahendada.

Ekspertide ja põllumeeste rühmade sõnul on sibulakriis tekkinud mitme teguri koosmõjus, nagu külmhoonete puudumine, pandeemiajärgne nõudluse kasv, salakaubavedu ja loodusõnnetused.

«Hoolimata 2022. aasta sibulatoodangu ametliku statistika puudumisest vähendas orkaan Karding kohalikku tootmist,» ütles põllumajandusekspert Bates Bathan Filipiinide Los Bañose ülikoolist.

Teised juhtisid tähelepanu sellele, et looduskatastroofid pole Filipiinidel haruldased ning valitsus oleks pidanud planeerima ja lisasibulat importima palju varem. Hoiatused sibulapuuduse kohta anti juba augustis.

Lanzona kahtlustab, et kriisi põhjuseks on pigem levitamine, mitte tarnimine. Tema sõnul suleti pandeemia ajal palju väiksemaid ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis võib turgu kallutada ja anda lisavõimu suurematele firmadele, millel oli kapital tormiga toime tulekuks.

Marcos jr on varem toiduainete importi kritiseerinud, ent lubas selle kuu alguses importida 21 000 tonni sibulat, kusjuures esimene saadetis saabus sel nädalal. Põllumeeste sõnul saabus see liiga hilja ja toodang jõuab kohale just siis, kui kohalikud põllumehed oma saaki koristavad.

The Philippines’ agriculture department is planning to import 22,000 tons of onions to boost supply as surging prices contributed to inflation at a 14-year high https://t.co/UqKN4QXU9N

— Bloomberg Markets (@markets) January 9, 2023

Põllumajandustootjate esindajad väidavad, et neil on ees tohutu võitlus, et pinnal püsida, sest näiteks pealinna Manila turgudel on sibulahinnad palju kõrgemad, kui inimesed on nõus maksma.

Hiljutisel senati nõupidamisel arutati sibulakriisi ja seal külaliseks olnud lesknaine kirjeldas, kuidas tema abikaasa võttis endalt elu, kui ussid olid hävitanud nende sibulasaagi, viies nad pankrotti.

Naine on sibulate kasvatamist jätkanud, kuid looduskatastroofid mõjutavad ikkagi saake.

Põllumeeste rühmitused ütlevad, et uus oht on ka sibula sissevedu.

Põllumajandusministeerium ütles kohalikule meediale, et impordile seatakse piirangud, et minimeerida mõju kohalikele põllumeestele.

Marcos jr nentis CNN Philippinesile antud intervjuus, et pole muud võimalust kui importida ning et ta keskendub ka tootmise parandamisele ja salakaubaveo tõkestamisele.

«Arvan, et parim viis selle probleemi lahendamiseks on võimaldada põllumeestel müüa oma saadusi otse tarbijatele,» lisas Ateneo de Manila ülikooli professor Lanzona. Ta ütles, et valitsus peaks keskenduma sellele, et anda põllumajandustootjatele tootmise suurendamiseks vajalik tehnoloogia.

«Talupidajad on need, kes kannavad suurema osa sibulakriisi koormast,» sõnas Lanzona.

Harilik sibul ehk söögisibul ehk sibul (Allium cepa L.) on lauguliste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Which onion plants should you grow?

Picking the right onion plants can be tricky. But understanding the sunlight needs of different varieties can help.

Check out ‘Which type of onion should I plant’ here:https://t.co/crHHa1QhWw pic.twitter.com/GAHoogl3id

— 🍅•🫑 GROWJOY 🫑•🍅 (@growjoyplants) March 19, 2021

Harilik sibul on levinud paljude sortidena kõikidel mandritel, vähem Antarktises, kus seda kasvatatakse polaarjaamades.

Sibula looduslik eellastaim on teadmata, kodustamine sai alguse tõenäoliselt 4000 aastat tagasi Lähis-Idas.

Varaseimad arheoloogilised andmed sibula kasutamise kohta pärinevad 5000 aasta tagant Surnumere ümbrusest.

Sibulat on kasutatud kultus-, toidu-, tarbe-, maitse-, ravim-, ilu-, viljakus-, seltsilis-, mee-, mürk-, juur-, värvi-, komposti-, kontroll-, katse-, doonortaimena ja botaanikaaedades eksponaadina.

Kuigi harilik sibul on püsik, kasvatatakse teda kultuuris kahe- ja üheaastase aia- ja põllukultuuri taimena.