SOOVITATAKSE LAPSEST LAHTI ÖELDA ⟩ Vaimupuudega lapse eestkostja: raske on. Olen helistanud kõikvõimalikesse asutustesse, kuid keegi ei aita

Ahastuses naine. Pilt on illustreeriv! Foto: Pexels

13-aastase vaimupuudega tüdruku eestkostja on lapse käitumisega tõelises hädas, kuid abi ei saa kusagilt. «Vaimupuue on suur ja lai mõiste. Sooviksin teada detailsemat infot tüdruku puudest, et aidata tema arengut toetada. Öeldakse, et diagnoos on olemas ja pean sellega lihtsalt leppima,» sõnas eeskostja Elu24-le.

Jaana (nimi muudetud, toimetusele teada) hakkas ligikaudu üheksa aastat tagasi armsa tüdrukutirtsu eestkostjaks. «Teadsin algusest peale, et tal on vaimupuue ja tõenäoliselt jääb tema vaimne areng kümneaastase lapse tasemele,» ütles naine, kes oli siiski valmis lapsele hoolt, armastust ja kodu pakkuma.

Ta teeb enda sõnul tihedat koostööd kooli ja linnavalitsusega ning selle kohta pole tal midagi halba öelda. Siiski tunneb ta, et riik on ta hädasse jätnud. 

Jaana rääkis, et tüdruk oli algusest peale üsna asjalik ning suutis teha palju rohkematki, kui esialgu arvata oli. «Ta teadis, et enese eest tuleb hoolitseda, pesi hambaid iga päev, kammis juukseid jne. Nüüd järsku keeldub neid kõike tegemast ning mingit loogilist põhjust selleks ei näi olevat,» kirjeldas eestkostja olukorda.

Naine on enda sõnul neist probleemidest rääkinud erinevate asutustega, kuid sealt olevat ta saanud konkreetse vastuse: lapsel on vaimupuue, lepi sellega! «Kuidas on nii, et ta enne oskas, aga enam mitte? Valetada ta mulle ju suudab. Ta teab, et ma kontrollin teda selles suhtes, ta teeb lihtsalt hambaharja märjaks, üritades mind petta. Tema mõistus lollusi ja valesid suudab genereerida,» rääkis Jaana ja ütles, et on ahastuse äärel.

Hügieenimured olevat vaid jäämäe tipp, probleeme on lapsega naise sõnul rohkem, kui ta avalikult rääkida tahaks. «Minu närvid on krussis, kuid ma ei anna alla. Ma olen kangekaelne ja loodan leida siiski viisi, kuidas tema arengut toetada. Mulle on öeldud, et ma loobuks tüdrukust, kuna inimeste arvates võib mu tervis selle pinge all üles öelda.»

Just lapse arengu toetamiseks sooviks ta täpsemalt teada tüdruku vaimupuude ulatust ning seda, milleks ta on võimeline ja milleks mitte. «Sooviksin, et talle tehtaks vaimse tervise kontroll. Usun, et tema arengut on võimalik toetada, mitte et ma pean laskma tal teha seda, mida ta tahab. Mulle aga öeldakse, et ta on liiga vana,» ütles Jaana.

«Kui inimene saab puudetoetust, peab ta iga kolme aasta tagant käima uuringutel, et tõestada, ega tal jalg või käsi pole otsa tagasi kasvanud. Miks ei olda nõus selliseid süvauuringuid tegema 13-aastasele tüdrukule? Mingis suunas see tüdruk igal juhul ju areneb,» rääkis ta ja sõnas, et ei mõista tervishoiusüsteemi loogikat.

Kõige kurvemaks teeb Jaana aga see, et tihtipeale soovitatakse tal tüdrukust loobuda. «Olen ligikaudu üheksa aastat temasse panustanud oma aega ja hinge. Kuidas ma peaksin suutma ta oma kodust välja visata lihtsalt selle pärast, et raske on? Ma soovin kõigest tuge.»

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) sõnul näib probleem peituvat selles, et eestkostja ja laps ei saa vajalikku ja asjakohast abi. «Alustuseks peaks uurima, mis asutusest saab laps sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. See annab sotsiaalkindlustusametile võimaluse asutust nõustada või leida koos eestkostjaga lapsele sobivam teenuse osutaja – sest kindlasti võiks laps saada ka teisi teraapiad, mis lapse eneseteeninduse ja igapäevaoskuste omandamist toetataks, näiteks tegevusterepaut.»

SKA-l polevat aga pädevust ega võimalust suunata inimesi meditsiinilistele uuringutele. Küll võib eestkostja SKA sõnul arutada perearsti või raviarstiga võimalusi lapse arengu hindamise tegemiseks.

«Puude raskusastme tuvastamine käib läbi sotsiaalkindlustusameti, kus ekspertarst otsustab taotluse ning digilukku kantud lapse terviseandmete põhjal, kas ja millise raskusastmega puue ning milliste funktsioonide kõrvalekalle lapsel on. Kui eestkostja ei ole otsusega rahul, saab ta esitada vaide 30 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast otsusest või toimingust teada või oleks pidanud teada saama. Vaide esitamise tähtaja saab mõjuvatel põhjustel ennistada, kui esitad selleks põhjendatud taotluse,» lisas sotsiaalkindlustusamet.