Uued tõendid viitavad, et võib-olla ei levitanud rotid musta surma

Inna-Katrin Hein
Copy
Rott. Pilt on illustreeriv
Rott. Pilt on illustreeriv Foto: FJAH/Shutterstock

Uus uuring näitab, et rotid ei pruukinud mängida kriitilist rolli katku levimisel Euroopas, nagu varem arvati. Must surm laastas Euroopat 1347–1353, tappes miljoneid inimesi. Seejärel jätkusid Euroopa katkupuhangud kuni 19. sajandini.

Üks populaarsemaid fakte Euroopas katku kohta on see, et see levis koos rottidega. Mõnes maailma osas säilib katku tekitav bakter Yersinia pestis pikka aega metsikutel närilistel ja neil olevatel kirpudel. Seda nimetatakse loomade katkureservuaariks, teatab livescience.com.

Kuigi katk algab närilistel, võib see inimestele üle kanduda. Euroopas võisid kunagi olla suured loomade populatsioonid, mis vallandasid katkuepideemia. Katku algpaigaks peetakse Aasiat ja ka sealt võis see nakkushaigus mitu korda Euroopasse jõuda.

Tagasi üles