Arheoloogid kaevasid Norras välja liivakiviploki, mis nende sõnul on tõenäoliselt maailma vanim ruunikivi, millel on kõige varajasem näide Skandinaavias kirjalikult jäädvustatud sõnadest.
VIDEO ⟩ Arheoloogide sõnul leidsid nad ruunikivi Skandinaavia kõige varajasema kirjaliku tekstiga
Ruunikivi leiti 2021. aasta lõpus Norra pealinnast Oslost läänes asuva Tyrifjordeni vanas matmispaigas väljakaevamistel. Kohapeal kogutud esemete, sealhulgas söestunud luude ja söe radiosüsiniku dateerimine näitas, et ruunikivi raiuti tõenäoliselt millalgi aastate 1 ja 250 pKr vahel, teatab livescience.com.
Ruunikivi mõõtmed on 31 sentimeetrit korda 32 sentimeetrit ja sellel on mitu kirjutist, mis on ruunides, germaani tähestikuga seotud tähtedes. Kaheksa esiküljeruuni moodustavad sõna «idibergug», mis teadlaste arvates võib viidata konkreetsele inimesele või perekonnale. Kuid eksperdid tegelevad endiselt kivil olevate ruunikirjade dešifreerimisega, samas mõnel ei tundu olevat keeleliselt mõtet.
«Kahtlemata saame väärtuslikke teadmisi ruunikirjutamise varase ajaloo kohta,» ütles Oslo ülikooli kultuuriloo muuseumi runoloog ja professor Kristel Zilmer.
Kivi on nimetatud Svingerudsteineniks ehk Svingerudi kiviks hauaplatsi järgi, kust see välja kaevati.
World's oldest runestone may contain the earliest example of writing in Scandinavia https://t.co/CLmWzxVwPI
— Live Science (@LiveScience) January 18, 2023
«See leid annab meile palju teadmisi ruunide kasutamise kohta varasel rauaajal,» ütles Zilmer. «See võib olla üks esimesi katseid kirjutada ruune Norras ja Skandinaavias kivi peale.»
Asjatundjate sõnul on kivil olev kirjutis umbes 2000 aasta vanune ja märgatavalt vanem kui varasemad ruunikivileiud.
Svingerudi kivi eksponeeritakse kuu aega alates selle aasta 21. jaanuarist Oslo kultuuriloo muuseumis.
Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul.
Sõna «ruun» on seotud protogermaani sõnaga «runo» (loits, saladus, sosin).
Esimesed kindlad andmed ruunidest pärinevad umbes aastast 200 pKr. Ruunid, millel oli mitu varianti, olid kasutuses enamiku germaani rahvaste juures. Kõige kauem kasutati neid Skandinaavias, 13. sajandini.
Ruunitähestik ehk futhark koosneb 24 tähest. Nimetus «futhark» on tulnud tähestiku esimeste (ka vanemate) tähtede järgi: f, u, th, a, r ja k. Tähed jagatakse kolme aett'i (vanaskandinaavia keeles «sugu»), igas kaheksa tähte. Tähtede järjekord on oluline, ainult kaht viimast võib omavahel vahetada. Igale ruunile vastab kindel iseloomujoon, värvus, vääriskivi ja loodusnähtus. Ruunide kombinatsioone kasutati loitsimisel.
The first runic alphabet (Elder Futhark Runic Alphabet) in Scandinavia that were used from 200 to 800 AD. pic.twitter.com/fZs8cylwEX
— Nrken19 (@nrken19) December 15, 2022