Neil päevil toimunud väike sõjaväeline võimupööre on jäänud vajaliku tähelepanuta, sest on märk, mis võib mõõta temperatuuri Kremli võimukoridoridest laiemalt, kirjutab Toomas Kümmel. Seda näiliselt pisikest võimupööret võiks teisiti nimetada ka vürstide ja opritšnikute vastasseisuks, kui järgida vene ajaloolise poliitkultuuri järjepidevust. Sellist järjepidevust leida ei ole sugugi raske.
1547. aastal Venemaa eelkäija Moskoovia esimeseks tsaariks kroonitud Ivan IV Julm on maetud Peaingel Miikaeli katedraali Kremlis Moskvas. Just selles hauakirikus tehtud nukker propagandapilt Vladimir Putinist jõulujumalateenistusel peegeldab ilmekalt seda juhi jäägitut üksindust, mis valitseb tema hinges ebaõnnestunud sõja taustal, aga samuti püüet hoida tasakaalu mitte enam vürstide omavahelises võimuvõitluses, aga juba vürstide ja opritšnikute vahelist tasakaalu. Kes teab, võib-olla näitab see pilt üksikust Putinist Ivan IV Julma ja Rjurikute dünastia hauakirikus tulevastes ajalooõpikutes murdepunkti teel Moskoovia esimesest tsaarist viimase tsaarini Vene impeeriumi lõplikul lagunemisel.
Vürstid
Kes on opritšnikud ja kes vürstid? Vürstid on loomulikult Vene armee juhtkond eesotsas kindralstaabi ülema ja hübriidsõdade doktriini ühe autori Valeri Gerassimoviga. Armeekindral Gerassimovi tähelend Venemaa relvajõududes algas muuseas Eestis. Armeekindral Valeri Gerassimov juhatas 1993 kuni augustini 1994 Eestis paiknenud 144. kaardiväe laskurdiviisi polkovniku auastmes. Väeosa Eestist Venemaale Moskva sõjaväeringkonda lahkumise järel ülendati Gerassimov kindralmajoriks. 9. novembril 2012 määras president Putin ta Venemaa relvajõudude kindralstaabi ülemaks. Kaitseministri äraolekul täidab kindralstaabi ülem ühtlasi tema kohuseid. Gerassimov tegi väejuhina karjääri Tšetšeenia sõdades ja planeeris sõjalist operatsiooni Süürias.
Just selles hauakirikus tehtud nukker propagandapilt Vladimir Putinist jõulujumalateenistusel peegeldab ilmekalt juhi «jäägitut üksindust».
Olles üle kümne aasta Venemaal kindral number üks, on Gerassimov enda ümber koondanud kindla ringkonna kokkuhoidvaid kõrgemaid sõjaväelasi.
Sellesse meeskonda tuleb lugeda ka ilma igasuguse sõjaväelise taustata kaitseminister Sergei Šoigu, kelle president Putin määras sellesse ametisse 6. novembril 2012, kolm päeva enne Gerassimovi ametisse määramist. Üks asi, mis neid sõjavürste ühendab, on muidugi korruptsioon ja varastamine, aga ka tsaari armust antud sõjaväelisest aadliseisusest kinnihoidmine. Mõlemale ühenduslülile tekkis oht seoses ebaõnnestumistega Ukraina sõjas, võib isegi öelda, et lausa eksistentsiaalne oht.