:format(webp)/nginx/o/2023/01/17/15084167t1hb38c.jpg)
Rumeenias uut kiirteed ehitavad töötajad komistasid otsa hauakambrile, milles oli iidse sõdalase ja ta hobuse skelett, kuid ka hunnikus hauapanuseid.
Arheoloogide sõnul oli üllatus, et sellisest kohast leiti haud, sest varem ei ole sealt midagi leitud. Nad lisasid, et see pärineb viiendast sajandist eKr, mil piirkonnas domineeris hunnidena tuntud rahvas, kuid nimetatud paigas ei ole neist varem jälgi leitud, teatab livescience.com.
«Hauas oli täis enam kui 100 eset, sealhulgas relvi, kullaga kaetud asju ja vääriskividega inkrusteeritud kuldehteid,» ütles arheoloog Silviu Ene, kes töötab Bukarestis Vasile Pârvani arheoloogiainstituudis.
@archeonews1 #Romania #archeology #arheologiehttps://t.co/XyqDvwcTNw
— archeo.news (@archeonews1) January 14, 2023
Ene on juhtiv arheoloog, kes uurib hauda, mis avastati eelmise aasta lõpus kiirtee ehitamisel Rumeenia kaguosas Mizili linna lähedal, umbes 220 kilomeetri kaugusel Mustast merest.
Tee-ehituse käigus avastati neli eraldiseisvat arheoloogilist leiukohta, kaasa arvatud jõuka hunnist sõdalase haua, mida teadlased kirjeldasid kui kuninglikku.
«See haud on ülitähtis, sest lisaks rikkalikus koguses iidsetele esemetele, avastati see samast paigast koos 900 muu arheoloogilise objektiga, kaasa arvatud eluruumid ja tavalised hauad,» jätkas arheoloog.
Ene sõnul ei ole Mizili sõdalase rahvus siiani teada, kuid rikkalikud hauapanused viitavad, et ta kuulus hunnide valitsevasse klassi ajastul, mil Rumeenia kaguosa oli hunnide käes.
Hunnid olid Kesk-Aasiast pärit rändrahvas. Neljandal ja viiendal sajandil eKr vallutasid nad Euroopa idaosa, tõrjudes samal ajal välja teised rahvad, nagu vandaalid ja goodid, oma maalt, põhjustades nende rände läände.
Hunnid olid suureks probleemiks Bütsantsi ehk Ida-Rooma jaoks, mis kuni selle ajani oli kontrollinud suurt osa Mustast merest läänes asuvatest maadest, piirkonda, mis hõlmab ka tänapäeva Rumeeniat.
Roomlased kaotasid piirkonna hunnidele, kes tungisid edasi Lääne-Rooma provintsi Galliasse, tänapäeva Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa, ja ründasid isegi Roomat oma liidri Attila (elas umbes 406 – 453 pKr) juhtimisel. Lahkus pärast paavst Leo I (elas umbes 390 – 461 pKr) käest lunaraha saamist.
DID THE HUNS ATTACK THE ROMAN EMPIRE BECAUSE OF DROUGHT?
— RAW EGG NATIONALIST (@Babygravy9) December 16, 2022
A little bit of Friday history-posting for you. A new study, using tree-ring data, suggests the Huns may have invaded the Roman empire because of a severe drought on the frontier. 👇 pic.twitter.com/Al4DE1l3LO
Hunnid kaotasid oma territooriumi gooti ja germaani hõimudele 454 pKr Nedao lahinguga. Paik asub tänapäeval Horvaatias.
Arheoloogilised leiud Mizili hauakambrist on raudmõõk kullatud tupes, pistoda, kimbud rauast nooleotstest ja kaunistatud luust esemed, mis kunagi olid puidust vibu külge kinnitatud.
«Pistoda on eriti ehitud, kullaga kaetud käepidemega, mis on inkrusteeritud vääriskividega,» märkis Ene.
Ta ütles, et arheoloogid leidsid ka kullatud sadula, pronkskatla, küünaldega seinalampe ja kullast ehteid.
Ene jätkas, et hauas oli säilinud sõdalase täielik luustik. Ta maeti kuldse maskiga, millest on vaid tükid alles. Tema hobusest on aga seni välja kaevatud vaid jalg ja pea.
Arheoloogidemeeskond kinnitas, et vastleitud objektide stiilid viitavad, et need pärinevad umbes viiendast sajandist eKr, mil suurem osa Doonau jõest põhja pool asuvast Euroopast oli hunnide kontrolli all.
Haua uurimine ja leidude eemaldamine tuli arheoloogidel teha halva ilmaga ja vahel ka öösel taskulampidega, et kiirteed saaks edasi ehitada.
Ene teatel on kohapeal arheoloogiline uurimine peaaegu lõpetatud. Järgneva paari kuu jooksul luud ja esemed puhastatakse, neid uuritakse ja katalogiseeritakse. Siis konserveeritakse ja pannakse näitusele. Arheoloogidel on kahju, et tähtis arheoloogiline leiukoht, mida põhimõtteliselt oleks saanud edasi uurida, jääb kiirtee alla.