:format(webp)/nginx/o/2023/01/10/15069984t1hff4e.jpg)
«Meie filmi nimi on rohkem «Armastuse narrid», kus kasutame samu tegelasi, keda «Kuulsuse narrideski», aga situatsioone ja kokkupõrkepunkte on võrreldamatult rohkem,» rääkis kino- ja teatrimees Ain Mäeots raadio Elmar hommikuprogrammis kultusteose «Kuulsuse narrid» ekraniseeringust.
Möödunud nädalal kinodesse jõudnud filmist «Kuulsuse narrid» leiab elemente, mis on tuttavad samanimelisest telelavastusest, kuid juurde on võetud ka teisi tegelasi Eduard Bornhöhe raamatust «Tallinna narrid ja narrikesed». Nii saab filmis näha Maiken Piusi kehastuses «Armastuse narridest» tuttavat pesunaist Agnest ja «Rahanarride» liigkasuvõtjat Värdit, keda mängib Ott Sepp.
«Meie filmi nimi on rohkem «Armastuse narrid», kus kasutame samu tegelasi, keda «Kuulsuse narrideski», aga situatsioone ja kokkupõrkepunkte on võrreldamatult rohkem,» rääkis Mäeots.
/nginx/o/2023/01/10/15070888t1ha82b.jpg)
Elmari saatejuht tegi tähelepaneku, et kinokülastajad on kurtnud, et filmis ei ole narrid nii narrid, kui nad võiks olla. Mäeots vastas seepeale, et lähtekoht ja mõte erinevalt 40 aasta tagusest telelavastusest oligi see, et tegelased on päris inimesed, mitte karikatuurid. «Nad teevad tavapäraseid asju, mis kukuvad narristi välja, aga nad ei naeruväärista end just selle eesmärgiga, et me saaks neile kaasa elada,» lisas filmi režissöör.
Mäeots leiab, et ka tänapäeval peab peast natuke sõge olema. «Mina küll ei häbene öelda, et ma tunnen ennast ära nii Vesipruulis, Tatikas kui Värdis ja rõõmuga naeran selle üle. Ennast ei tohi võtta liiga tõsiselt,» ergutab ta kaasmaalasi enda üle julgemalt nalja viskama.
Täispikas intervjuus räägib Ain Mäeots muu hulgas sellest, miks võeti suurem osa filmist üles Viljandis ning miks tuleks igaühel enda elus narri etapp läbida:
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)