Skip to footer
Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje
Tellijale

SÕLMKÜSIMUS Kes võidab «Eesti laulu»? (2)

Lisaks Nokiale on Eestis ikka ja jälle otsitud veel ühte asja: eurolaulu võidu valemit. Paraku samuti tulutult. Sest see on liig suur suutäis.

Postimees võttis jõukohasema eesmärgi: leida need tegurid ja tõsiasjad, mis võiks aidata vähemalt «Eesti laulu» konkursi võidule. Selleks vaatasime põhjalikult varasema 29 lauluvõistluse võitjaid ja võitnud lugusid, et näha, mis võiks suurendada esimeseks tuleku tõenäosust.

Palun väga, siin on uurimuse tulemused!

 
Naisartistidel on paremad võiduvõimalused kui meestel:
2004. aasta lauluvõistluse võitjad Neiokõsõ.
 
Sooloartisti esitatud lood võidutsevad kõige sagedamini:

*Siin on keeruline juuksekarva mitte lõhki ajada. Kui ametlikult on esitajaks märgitud kollektiiv (nt Urban Symphony, Malcolm Lincoln), on ka Postimehe analüüsis loetud esitajaks kollektiiv, ehkki antud kahe koosluse puhul on tegemist suuresti sooloesitusega. Seevastu on sooloartistiks märgitud Sandra loetud ka Postimehe analüüsis sooloartistiks, kuigi tema puhul ei mängi taustakollektiiv sugugi vähem tähtsat rolli kui näiteks Malcolm Lincolni puhul. Evelin Samuel on loetud sooloesitajaks, kuigi ametlikus esitajanimes on tema kõrval ka Camille, kelle roll oli esineda viiulisoologa.

1999. aasta lauluvõistluse võitjad Evelin Samuel ja Camille.
 
Ainult ees- või ühe nimega artisti võiduvõimalused on väikesed:

Pelgalt eesnimega või ühe nimega võitjaid on 7.

Birgit Õigemeel 2013. aasta Eurovisiooni finaali proovis.
 
Võidukate naiste keskmine vanus on neljandiku võrra väiksem kui meestel*:

*Selleks et üksikud erandid keskmist vanust ebamõistlikult palju ei mõjutaks, on nii meeste kui naiste võitjate puhul jäetud arvestamata kõige vanem. Ja selleks et kolme ja rohkem liikmega kollektiivid ei mõjutaks keskmise vanuse arvestust ebaproportsionaalselt palju, on nende puhul arvestatud kollektiivi keskmist vanust. Duode puhul on arvestatud mõlema liikme vanust eraldi, sest neljast duost kolm on olnud nn segaduod. Arvestatud on ainult esitajaid, mitte taustalauljaid ega instrumente mängivaid bändikaaslasi.

1994. aasta Eurovisioonil Eestit esindanud Silvi Vrait.

2001. aasta Eurovisiooni võitjad Dave Benton ja Tanel Padar.
 
Kordusvõit on võimalik, aga haruldane:

Kaks korda on võitnud neli artisti.

Uku Suviste 2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Rotterdamis.
 
Välismaalase võit on veelgi haruldasem kui eestlase kordusvõit:

«Eesti laulu» konkursi on võitnud kolm välismaa artisti, kõik nad on rootslased.

 
Mõned autorid on palju edukamad kui teised:

Võidulugude autorid (muusika, sõnad):

 
Loo autoriks olemine esitajale võitu pigem ei too:

Loo esitaja, kes on ühtlasi laulu autor (või üks autoreid), on võidutsenud 8 korral.

Stig Rästa ja Elina Born 2015. aasta Eurovisiooni finaali peaproovis.
 
Mida lühem laulu pealkiri, seda edukam lugu:

Eurovisiooni lauluvõistlusel on Eesti edukamate, kuue parema hulka tulnud lugude hulgas neli sellist, mille pealkirja pikkus on ainult üks sõna.

2000. aastal Eestit Eurovisioonil esindanud Eda-Ines Etti ja Tanel Padar.
 
Ingliskeelsete laulude edulootused on suuremad kui eestikeelsetel*:

*Laulu muusikalist stiili ei ole mõtet arvestada, sest see sõltub üldistest muusikalistest suundumustest ja moest.

«Eesti laulul» võitnud lugudest on...

Mida räägivad varasemad «Eesti laulu» tulemused tänavuste lugude võiduvõimaluste kohta?

Pidagem silmas, et seniste tulemuste põhjal on suuremad võiduvõimalused naistel, kes on 20ndate eluaastate alguses või nooremad, laulavad sooloartistina ja oma täisnimega, ei ole esitatava loo autoriks ega ole varem «Eesti laulul» edukalt osalenud ning esitavad ühesõnalise pealkirjaga ingliskeelse laulu.

Arvestagem seejuures, et:

  • meessoliste ja meeste kollektiive on tänavu rohkem (6+3) kui naisi (8), aga naised on seni võitnud sagedamini;
  • segakollektiivide võiduvõimalused on väiksed ning neid on vähe ka tänavu – 3;
  • ebaharilikult palju konkureerib sel korral laule, mille esitajad on loo ainu- või kaasautorid, tervelt 18, ehkki sedasorti lugusid pole varasemalt edu enamasti saatnud;
  • märkimisväärne on seekord varem edukalt esinenud autorite peaaegu täielik puudumine;
  • ligi pooltel lauludel (9) on ühesõnaline pealkiri, mis senise statistika põhjal tõotab neile edulootust; lisaks on 6 laulul kahesõnaline pealkiri;
  • kaks kolmandikku võistlevatest lauludest ehk 13 on võiduvõimalusi soosivas inglise keeles ning 5 eesti keeles (kaks laulu on kahes keeles: inglise ja eesti ning inglise ja jaapani keeles).

Eelnevast nähtub ning tänavusi «Eesti laulu» poolfinaalides osalejaid vaadates selgub, et neid, kes võitja profiilile puhtalt vastavad, ei ole, mis teeb võitja prognoosimise raskeks, kui mitte võimatuks.

Varasemate võitjate profiili arvestades on tõenäoliselt suuremad võidulootused Alika Miloval, Sissi Nylia Benital ja Elisa Kolgil.

Aga ükskõik, mida ütlevad prognoosid, nii ettearvamatul võistlusel, nagu «Eesti laul» või Eurovisioon, lähevad asjad ikka nii, nagu need lähevad.

Kommentaarid (2)
Tagasi üles