:format(webp)/nginx/o/2023/01/06/15064219t1h0850.jpg)
Venemaa lõunaosas Rostovi oblastis tulistati alla salapärane objekt, mida üks kohalik uudisteväljaanne nimetas ufoks ehk tundmatuks lendobjektiks.
Rostovi oblasti kuberner Vassili Golubev kirjutas suhtlusplatvormil Telegram, et 3. jaanuaril avastati Mjasnikovski rajoonis Sultan Sala küla kohal umbes kolme kilomeetri kõrgusel liikumas pallikujuline objekt, teatab newsweek.com.
«Soovitan jääda rahulikuks. Turvalisuse tagamiseks on kaasatud kõik jõud ja vahendid. Taevas leitud objektiga tegeleb õhutõrje,» lisas ta, täpsustamata, mis objekt see on.
Kohalik uudisteväljaanne Pivjet Rostov avaldas artikli pealkirjaga «Taevast tulistati alla pallikujuline ufo».
No bro https://t.co/XbggL5nryQ
— 💭 think tank (@528vibes) January 5, 2023
Telegrami kanalites kirjeldati, kuidas Rostovi õhutõrjesüsteemid töötasid ja ufo alla tõid. Kanal Ostorožna, Novosti teatas, et see oli lendav helkiv objekt, mis plahvatas.
Pealtnägija rääkis kanalile, et ta nägi oma silmaga tundmatut objekti ja võimsat plahvatust.
Newsweek võttis täiendavate kommentaaride saamiseks ühendust Rostovi oblasti kuberneriga, kuid vastust ei ole veel saanud.
‼️ Last night Russian air defenses intercepted a UFO some 7km from the town of Sultan Saly, Rostov region.
— 💭 think tank (@528vibes) January 5, 2023
(#UFOTwitter #UFO #UFOs #UFOSightings #UAPTwitter #UAPs #UAP) pic.twitter.com/IfwymXH9UC
Rostov piirneb Aasovi merega, mida ühendab Musta merega Kertši väin, mis on Ukraina sõja mõlema poole jaoks strateegiline koht, asudes Ukraina kaguosa piiri juures. Ukrainlased on Venemaa presidendi Vladimir Putini algatatud sõja käigus teinud Rostovi oblastisse droonirünnakuid.
USA luureekspertide arvates võis Venemaa Rostovi oblasti ufo olla Ukraina droon.
Oktoobris nimetati Rostov üheks kuuest Venemaa piirkonnast, kus Putin kehtestas sõjast tulenevatele ohtudele keskmise reaktsioonitaseme, mis hõlmab liikumispiiranguid ja avaliku korra tugevdamist.
Ta teatas ka maksimaalsest reageerimisest, mis on tegelikult sõjaseisukord, neljas piirkonnas – Hersonis, Zaporižžjas, Donetskis ja Luhanskis –, mille ta väitis olevat täielikult Vene armee kontrolli all. Ukraina armee ja lääne luure teatel ei kontrolli siiski Venemaa neid täielikult.
Möödunud aasta detsembris sai kannatada kaks Venemaa õhuväebaasi, kus lennukid lahvatasid põlema. Vene armee arvates olid nende taga Ukraina droonirünnakud, kuid Kiiev ei ole võtnud vastutust rünnakute eest Djagilevo ja Engelsi õhuväebaasile, mis asuvad vastavalt Rjazanis ja Saraatovis.
Ukraina sõjaväeluure juhtivametnik Kõrõlo Budanov teatas Vene baaside rünnakute kohta, et nende tõttu peab Venemaa paigutama oma pommitajad Kaug-Itta.
Budanovi sõnul teevad Ukraina väed rünnakuid Venemaal aina sügavamale.
Vene väed sisenesid president Putini käsul Ukrainasse 24. veebruaril 2022 ja alustasid sõda, mis kestab seni.
Venelaste luure andmetel olid ukrainlased venemeelsed ja ei hakka neile vastu, kuid tegelik olukord oli hoopis teine. Putini plaan võtta Ukraina ära nädala, maksimaalselt kuuga, kukkus läbi.
Ukrainlased võitlevad oma kodumaa eest, saades läänelt abi nii relvade kui muu vajaliku kujul.
A map of the approximate situation on the ground in Ukraine as of 00:00 UTC 06/01/23.
— War Mapper (@War_Mapper) January 6, 2023
There have been no notable changes to control since the last update. pic.twitter.com/V3Fj8JBbCM