Mälumängus «15 küsimust» triumfeerinud Veljo Reinik: klassikaline näitlejate õudusunenägu…

Veljo Reinik saates "15 küsimust" Foto: Kanal2

Neljapäeva õhtul oli eetris hooaja eelviimane mälumäng «15 küsimust», kus langes välja koguni seitse saadet võitnud näitleja Veljo Reinik. «Näitlejana kaamera ette minnes on alati tekst ette antud, aga nüüd oli olukord nagu klassikalises näitlejate õudusunenäos, kus sa lähed lavale ja sul pole õrna aimugi, mida sa ütlema pead,» naljatles tuntud näitleja.

Veljo Reinik on ilmselt paljudele tuttav eelkõige teleekraanilt, olles mänginud erinevates seriaalides, näiteks «Köök», «Kelgukoerad» ja «Kättemaksukontor».

Fännide suureks üllatuseks osales näitleja ka Kanal 2 mälumängus «15 küsimust», kus võitis koguni seitse järjestikust saadet.

Kust tekkis idee saates osaleda? Oled ise mälumänguhuviline ja jälgid sääraseid saateid?

Ma olen järjepidev «Kuldvillaku» vaataja ja nii-öelda kodus kaasamängija. Olen mitmel korral püüdnud ka ise saatesse pääseda, aga siiani pole mul õnnestunud ennast sellest filtrist läbi suruda.

Ent tänu sellele sain kutse «15 küsimuse» casting'ule. Ning kui pakkumine tuli, siis ma ei kahelnud, sest mälumängud mulle meeldivad ja üritan ka regulaarselt neid mängimas käia.

Kust Sinu teadmised pärinevad?

Minu mitmetahulisest elust. Näiteks enne teatrikooli minemist omandasin ma keskerihariduse IT-valdkonnas. Muu hulgas on mul vist päris hea mälu ja igasugused faktikesed jäävad üpris hästi meelde.

Olid saates ääretult edukas – tuli see Sulle endalegi üllatusena? Milliste ootustega Sa saatesse läksid?

Peab tõdema, et nii suur edu tuli tõesti paraja üllatusena. Ma ise uskusin, et no ühe saate peaksin ju ikka suutma ära võita, kaks oleks hästi ja kolm oleks suurepärane, aga läks veidi ladusamalt.

Mida saates osalemine Sulle endale juurde andis?

Eks terakese enesekindlust sain juurde. Nüüd võin tõesti uskuda ja ka väita, et ega ma vist päris hämar ei ole, üht-teist ikka tean.

Kindlasti sain ka selle kogemuse juurde, et mis tunne on sellises televisiooni formaadis mälumängu mängida. Ning erinevalt tavalisest mälumängust ei saa siin meeskonnakaaslaste teadmiste toel edukas olla, vaid peadki kõike ise teadma.

Võiks eeldada, et näitlejaks ja just eelkõige telenäitlejaks olemine tuli siinkohal kasuks. Kas arvad, et see oli üheks Sinu trumbiks või on mälumäng siiski midagi muud?

Naljatledes võiksin ütelda, et kõik on risti vastupidi. Näitlejana kaamera ette minnes on alati tekst ette antud, aga nüüd oli olukord nagu klassikalises näitlejate õudusunenäos, kus sa lähed lavale ja sul pole õrna aimugi, mida sa ütlema pead.

Aga mingil määral võis näitleja kogemus siiski pinget veidi leevendada, eriti mängu algfaasis, kui sul on selline eriline situatsioon, et «ohohoo nüüd ma olen telekas». Kuid ma usun, et kui juba mäng käima läheb, siis sul pole aega enam millelegi muule mõelda kui mängule, siis sa oled nii-öelda mängus sees.

Eks kerge närv oli ka minul esimese mängu alguses sees, kui ma ütlesin mälumängusarjast rääkides kogemata Jaan Alliku asemel Jaak Allik.

Millist tagasisidet Sa sõpradelt, perelt ja kolleegidelt oled saanud?

Tagasisidet on tulnud kõigist suundadest, nii sõpradelt, perelt, tuttavatelt kui ka päris võõrastelt inimestelt. Ning kogu see tagasiside on olnud äärmiselt positiivne. Aeg-ajalt mõni sõber tögab heatujuliselt mõne vastuse üle, mida ma ei teadnud. See on omamoodi tore, sest kui näiteks mõni lavastus kuskil teatris välja tuleb, siis leidub alati inimesi, kes mõne asja üle veidi nina krimpsutavad.

Mis plaanid on Sul auhinnarahaga?

Süüa ostan ja autokütust ning muid energiakandjaid. Ning vabakutselisel inimesel peab ka alati väike puhver olema, kuna sissetulekud pole stabiilsed. Sest tegelikult pole ju palju möödas pikast koroonakriisist, mis laval töötavatele inimestele paraja põntsu lõi.

Ilmselt luban omale ka mõne huvitava õlle, sest üks minu hobidest on õlleblogi pidamine.