:format(webp)/nginx/o/2023/01/04/15061169t1h7832.jpg)
Kirde-Ukraina Sumõ elanikud said esimeste seas kogeda Vene sõjamasina hävitavat jõudu, kuid nad ei andnud alla.
Kui Venemaa alustas 24. veebruaril 2022 agressioonisõda Ukraina vastu, oli Briti väljaande theguardian.com teatel Sumõs 50 Ukraina langevarjurit, kuid nad suunati pärast esimest lahingut sealt kriitilisemasse kohta.
Politsei ja linna juhtkond lahkus Sumõst sõja puhkedes. Venemaa piirist umbes 30 kilomeetri kaugusel asuva Ukraina linnakese elanikud pidid lootma heale õnnele ja oma nutikusele, et venelaste rünnakutes ellu jääda.
Umbes 270 000 elanikuga linna jäi paartuhat tsiviilisikut, kes ei kavatsenud oma kodu sissetungijatele loovutada.
Relvastatud vintpüsside ja peotäie tankitõrjerelvadega asus umbes 400 Sumõ elanikku linna kaitsma. «Neist umbes kahekümnel oli varasem sõjaline kogemus,» ütlesid Briti ajakirjanikele linna kaitsmisel osalenud Ihor ja Serhi, kes on sõbrad ja linnaametnikud.
Theguardian.com-i andmetel tõrjusid elanikud linna piiranud venelaste rünnakud nii edukalt, et ründajad hakkasid neid väidetavalt isegi kartma.
«Ametlikult nimetati seda regionaalseks kaitseüksuseks, kuid tegelikkuses oli tegemist vaid inimestega, kes olid saanud sõjaväe laost relvi ja moodustasid tsiviilüksuse,» rääkis kaitsmisel osalenud Ihor.
Otsustavaks osutus juba esimene lahing, mis toimus Sumõ kunstikõrgkooli ees, ning veel linnas olnud langevarjurid hävitasid terve kolonni Vene tanke.
Russian military vehicles destroyed in Sumy region. Source: Ukrainian Armed Forces pic.twitter.com/EBvPtqGy2T
— UkraineWorld (@ukraine_world) March 3, 2022
Pärast seda aga läksid langevarjurid mujale Ukrainasse sõdima ja tsiviilisikud jäid toetuseta.
«Nägime nende soomusmasinaid ja mõtlesime, et me ei ole oma püssidega üksi. Aga siis said langevarjurid käsu ära minna ja me jäime ise oma linna kaitsma,» rääkis Ihor.
Serhi lisas, et tema arvates veensid esimesed kokkupõrked Ukraina sõduritega ja sellele järgnenud tsiviilisikute jätkuv kaitse venelasi, et Sumõs on palju relvi ja alalisi vägesid.
«Meil vedas, saime venelased haneks tõmmata. Tegelikkuses oli see lihtsalt enesekaitserühm,» nentis Serhi.
Pärast esialgsest šokist toibumist hakkas üha rohkem tsiviilisikuid sõjakogemusega mehi kaitsetegevuses abistama.
«Mu sõbrad ülikoolist valmistasid kastitäite viisi Molotovi kokteile. Vanaemad peilisid venelaste asukohad välja ning saatsid asukohtade kirjeldused ja koordinaadid meile mobiilile. Kõik linna jäänud aitasid omal moel kaasa, et vaenlane tagasi lüüa. Tegime koostööd ja see aitas meil ellu jääda,» jätkas Serhi.
Paar päeva kestnud lahingute järel ei üritanud venelased enam Sumõsse tungida.
Kuna Vene sõdurid ei saanud liikuda läbi Sumõ, liikusid nad sellest lõuna poolt mööda, kuid seal ootas neid Ukraina armee üksus.
Sumõ kaitsjate jõupingutused häirisid Vene vägede edasiliikumist ja neile varustuse saatmist, takistades venelaste jõudmist Ukraina pealinna Kiievisse.
Ukraina armeel ja võimudel ei jäänud Sumõ elanike kaitsetahe märkamata. Ukraina president on Sumõ kaitsjaid mitu korda tänanud ja autasustanud, öeldes oma uusaastakõnes, et Sumõ elanikud on nagu kont venelaste kurgus.
We don't know for sure what new 2023 will bring us. I want to wish all of us one thing – victory. And that's the main thing.
— Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) December 31, 2022
Glory to Ukraine!
Happy New Year!
🇺🇦🇺🇦🇺🇦https://t.co/pLrrh1MN8A
Sumõst pärit kindralmajor Oleksandr Nesterenko võitles lahingutes Kiievi ja Harkivi eest ning nüüd valvab oma kodupiirkonda. Ta ütles, et venelased võivad proovida uuesti sama teha, kuid kindlasti ei õnnestu see ka teisel korral.
«Nad peaksid saama aru, et kõigil neil inimestel, kes olid üheksa kuud tagasi raamatupidajad, ärimehed ja teiste ametite esindajad, on nüüd üheksa kuud sõjakogemust. Oleme siin rohkema jõu ja relvastusega ning oleme väga motiveeritud, mida ei saa öelda venelaste kohta,» ütles Nesterenko. «See ei ole enam 2022. aasta veebruar.»
Venemaa presidendi Vladimir Putini käsul sisenesid Ukraina piiri äärde viidud Vene väed 24. veebruaril naaberriiki ja alustasid sõda, et seda vallutada.
See ei ole seni õnnestunud ning Ukraina armee on tagasi vallutanud suured alad, mis sõja alguses Vene vägede kätte langesid.
Lääs abistab Ukrainat sõjas Venemaa vastu, mille üksused on selle aasta esimestel päevadel suuri kaotusi kandnud. Osa allikate andmetel hukkus 1. jaanuaril 700 Vene sõdurit.
Pseli jõe ääres asuv Sumõ on oblastilise alluvusega linn Ukrainas, Sumõ oblasti ja Sumõ rajooni keskus.
Linn tekkis 1652. aastal rajatud kasakate kindluse juurde, linnaõigused sai 1780. Peaaegu kogu Sumõ hävis teises maailmasõjas.
Sumõs on sündinud eesti arhitekt Karl Burman (1882–1965). Sealt oli pärit ka viiuldaja ja estraadiartist Vladimir Sapožnin (1906–1996).