SÜDANTLÕHESTAV ⟩ Ema sõnum oma lapsele: tule koju, ma ootan!

Foto on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Sotsiaalmeedias ringleb südamlik luuletus, mis väidetavalt pärineb ühe 86-aastase proua sulest.  

Põlvamaal elav Valve jagab oma sotsiaalmeediakontol mõtlemapanevat ja igatsust väljendavat luuletust. «Siin on ühe 86-aastase vanaproua märkmikust koopia,» ütleb ta. «Mõelge siis neile, kes teid ootavad.»

Luuletus kõlab järgmiselt: 

Laps, tule koju, ma ootan!

Kullerkuppude kuma juba kollendab niidul –

kaski ja pääsusilmi Sinu tuppa on viidud...

Aknad ja kardinad pesin. Jupi põrandariiet

võtsin telgedelt maha. Toas on kõik korras, nii et

tulla võid kasvõi homme...

Mis sa seal näljutad kõhtu.

Küpsetan odrakaraskit Sinule laupäeva õhtul.

Võid on kodus... ja piima... Tuksi väraval passib.

Oh, Sa ju veel ei teagi – pojad on valgel kassil.

Neli pisikest kera... Jätsin nad tänavu alles.

Vana mustpea lammas märtsis tõi kaksikud talled.

Need on terved ja tragid. Juba näksivad rohtu.

Eks mul neist loomadest ongi ainsat seltsi ja lohtu.

Taat on ju kabeliaias. Tema läks minust varem.

Vahel ma mõtlen – võib-olla niiviisi oligi parem.

Praegu on segased ajad. Napib raha ja toitu.

Toompealtki enam ei tõota uhkema hommiku koitu.

Olgu, mis sellest ikka... Hea, et võis vähemalt loota.

Aga Sa tule koju! Tead ju, kui väga ma ootan!

Õhtuti koon Sulle sokke, pilgud eksivad teele.

Hing on nii valusalt üksi, et võtab silmadki veele.

Öösiti põgeneb uni. Kaevukook krääksutab tuules.

Siis ma alati mõtlen, äkki, mu laps, Sa kuuled...

Kuuled ja kiirustad koju. Õuel on muru kui samet...

Aga Sind hoiab kinni linn ja see kontoriamet.

Kirjutad, et kiire... Töö aina taga ajab...

Kodus on oi kui ilus toomede õitsemisajal!

Ööbikud hõiskavad õhu hõbeselt helisema.

Laps, tule koju! Ma ootan nii väga sind. 

Ema 

«Imeilus, pisara toob silma,» ütleb luuletust kommenteerinud Verve. «Elust enesest. Mõtle kui paljud lapsed on välismaal, lapselapsed ei oska tihti eesti keeltki, et vanavanematega rääkida,» vastab luuletuse postitanud Valve. «Lausa kurb, ootad, ootad, lõpuks kustud... Kujutan ette, kui raske see oleks.»

Luuletuses väljendub sügav ja ehe ema igatsus armastatud laste järele, ütleb kommentaari jätnud Aime. «Nii ilus, lihtsalt lugesin ja nutsin,» avaldab Tiiu. 

«Antud teema on täiesti reaalne. Minulgi lapsed Tallinnas, iga päev tööl, nädalavahetus puhkamiseks. Ja nii ei olegi aega koju tulla. Meiegi oleme tavaliselt koos jaanipäeval ja jõulude ajal, ka minu sünnipäeval. Aga palju Sa siis südamest südamesse juttu ajad,» ütleb Valve soovides, et tuleval aastal jõuaksid lapsed rohkem külastada oma vanemaid.