Märt Pius diabeedist: alguses hakkas suust küünelaki lõhna tulema

Näitleja Märt Pius. Foto: Kuvatõmmis saatest

Näitleja Märt Pius rääkis heategevussaates «Jõulutunnel» elust diabeedikuna. «Seda kõike mõjutab emotsioon, stressitase, liikumine väga palju, muidugi ka söömine, kõik need asjad on kombineeritud,» tõdeb Pius, et võimaluse korral käib ta ka pikemate etenduse ajal aksi vahel oma veresuhkru taset kontrollimas.

Heategevussaates «Jõulutunnel» meenutas Märt Pius, kuidas ta umbes 14-aastasena haigestus diabeeti, vend Priit Pius haigestus aasta hiljem. «Temal oli lihtsam küll, sest kui see diabeet tekib, siis on kindlad näitajad, et see juhtuma hakkab, minu näitajaid väga tähele ei pandud, ma jõudsin haiglasse sellises seisus, et oli juba üsna kriitiline, aga kuna mul olid need mõtteaparaadid olemas, siis venna puhul oli see maandumine pehmem.»

«Selles mõttes on diabeeti kerge avastada, et sa tahad väga palju vedelikku juua, süüa ei taha üldse ning kui mürgistuse tase kehas jõuab väga kõrgele, siis hakkab suust tulema spetsiifilist küünelakilõhna,» sõnas ta ja lisas, et tema võttis seetõttu ka kümme kilo kaalust alla. «Kui ma perearsti juurde läksin, siis ta ei vaadanud mind otseselt üle, vaid ütles juba ukse pealt, et mine kohe haiglasse.»

«Selle haigusega oli nii, et mul pole olnud ühtki äralangemise tunnet terve selle perioodi jooksul, võib-olla esimesed jõulud olid kurvad, kui 30 mandariini asemel said süüa ainult kaks,» meenutas Pius, lisades, et piltlikult öeldes kalkuleerib ta pidevalt, mitu mandariini tohib süüa.

Sel ajal, kui Märt Piusil diabeet diagnoositi, veel insuliinipumbad kättesaadavad ei olnud, kuid ta pole praeguseni pumpa kasutusele võtnud. «Kui need kättesaadavaks said, siis olid need lihtsalt liiga kallid, et neid endale lubada, kuid praegu ma pole tahtnud üle minna, kuna mul on seda näitlejatööga keeruline ühildada,» sõnas ta.

Teatrilaval olles käib ta võimaluse korral oma veresuhkru näitu ka etenduse ajal kontrollimas: info veresuhkru tasemest jõuab talle tänu sensorile telefoni. «Kui on selline etendus, et aksi vahele ei pääse, siis ma mõtlen pikemalt ette ja katsun hoida nii, et juba tund aega enne etendust oleks stabiilne joon ja ma ei peaks mõtlema, kas ta liigub üles või alla,» ütles ta.

Veresuhku taset mõjutavad Piusi sõnul lisaks toitumisele ka paljud muud faktorid. «Mõjutab emotsioon, mõjutab stressitase, mõjutab liikumine väga palju ja mõjutab muidugi ka söömine, kõik need asjad on kombineeritud,» tõdes ta ja nentis, et ühiskonna suhtumist diabeeti ei oska ta kommenteerida. «Pigem peab sul endal olema suhtumine paigas, minu jaoks ei ole ta kuidagi tabu olnud.»