ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: kuidas EKRE juht ja kompartei manifesti toimetaja Mart Helme oma grupile nime pani

Mart Helme on natuur, kes on elu jooksul pidevalt lavale kandunud. 1968. oli ta Eesti mõistes megabändi Fix üks asutajatest, ka Helme praegune bänd EKRE on küllaltki populaarne, kirjutab Juku-Kalle Raid. Vahepeale mahub erinevaid kultuuritegusid, nagu näiteks kompartei manifesti toimetamine.

Mart Helme teekond lavalaudadele algas 1968, kui ta moodustas koos Väino Landiga vokaal-instrumentaalansambli Fix, mis lendas ENSV aegadel sajaga, olles üks meie populaarsemaid bände. Vähe sellest, ta pani Fixile ka nime. Ning nimekomisjoni juures viibis ta kindlasti kas siis, kui otsiti kutsungit tema täna tegutsevale bändile – EKRE-le. Aga kõigest järjekorras.

Mart Helme on meenutanud Fixi sünnilugu siinkirjutajale järgmiselt:

«Fixile panime aluse koos Väino Landiga 1968. aastal. Olime mõlemad Pärnu poisid, õigemini, Väino oli küll Sindist, ning ammused tuttavad ja Pärnus bändigi teinud. Kui tulime Tartusse õppima, saime ühel peol kokku ning Land teatas, et väga oleks vaja bändi teha. Ma küll küsisin, et kus ja kuidas, pole meil ju prooviruumi ega pillegi, aga Väino, organiseerija nagu ta on, teatas, et temal on juba kõik kokku lepitud. Ja siis küsis, kas ma mõnda kitarristi tean.

Mul oli au panna Fixile ka nimi. Algul olid poistel küll mingid kõhklused, et äkki hakatakse «viksiks» kutsuma, ent lõpuks jäi, nagu jäi.

Elasin toona ühikas koos Mati Eelrannaga, tema siis hakkas kitarri mängima ja esimene trummar oli Neeme Konsa. Niisiis läksime proovi tegema. Sel ajal tahtsid kõik midagi raskemat panna, nagu näiteks Rolling Stonesi moodi, meie aga olime rohkem meloodilisel lainel, imponeeris mercy beat, see on nime saanud jõe järgi, mis läbi Liverpooli voolab. Ja kuna meil polnud ühtegi tugevat lauljat, hakkasime rõhuma mitmehäälsele laulule, millest kujunes Fixi kaubamärk.

Mul oli au panna Fixile ka nimi. Saime kõik vastava koduse ülesande ning mina avasin Inglise-Eesti sõnastiku, sirvisin seda, kuni jõudsin f-täheni ja leidsin sõna «fix», millel oli küll hirmus palju tähendusi, ent mõned neist hakkasid silma: kindel, püsiv jne. Algul olid poistel küll mingid kõhklused, et äkki hakatakse viksiks kutsuma, ent lõpuks jäi, nagu jäi.»

Kontsertdebüüt toimus Fixil märtsis 1969. Võib julgelt öelda, et mõne kuuga olid Fixi poisid Tartu peal tehtud vennad.

Mart Helme: «Mina tulin Fixist ära 1973. aastal seoses Tartust äratulekuga. Ma olen ikkagi ajaloolane ning mind hakkasid järjest enam huvitama nii poliitika kui ka rahvusvahelised suhted.»

Kompartei manifest ja ajakiri Pioneer

Sellest ajast saati on Helmet kogu aeg kultuur huvitanud. Fixist lahkus ta 1973. 1973–1975 tegutses Mart kirjastuse Eesti Raamat marksismi-leninismi osakonnas toimetajana, aastatel 1977–1986 ajakirja Pioneer kirjandusosakonna vanemtoimetajana.

Helme töötas siis Eesti Päevalehega, mida tema piimavennad – poeg, naine, muud kaabud ja Põlluaas – süüdistavad praegu roosa löga ja pedede morsipeo teadete kontrollimatus levitamises.

Kultuurialastest saavutustest olgu veel märgitud, et 1974. aastal toimetas kultuurilemb Helme kirjastuse Eesti Raamat ilmutatud trükise «Kommunistliku partei manifest», mille autoriteks on Karl Marx ja Friedrich Engels ning mille «vaatas üle» NLKP Keskkomitee Marksismi-Leninismi Instituudi Eesti filiaal.

Hiljem töötas Helme peavoolumeedias ning aitas ehitada Eesti Päevalehte, mida tema piimavennad – poeg, naine, muud kaabud ja Põlluaas – süüdistavad praegu roosa löga ja pedede morsipeo teadete kontrollimatus levitamises.

Siis töötas Helme Moskvas suursaadikuna (kurtes ise, et tunneb end nagu majavalitseja, mitte diplomaat, kuna peab tegelema igasuguste pisiasjadega), aga välisministeeriumist anti talle tala, kuna ta Moskva majavalitsusest haihtus teadmata suunas 500.000 krooni.

Tänaseni kahtlustatakse, et see raha maandus Läänemaal asuva ja Helmele kuuluva Suur-Lähtru mõisa remontimisse. Keeruline tagasi ka ajada. Moskva saatkonnas ehk Helme «majavalitsuses» toimetas remondi kallal üks ja seesama firma AS Tallinna Restauraator.

Aga tagasi algusesse – kõige vahvam Helme osalusega bänd pole muidugi Fix, vaid EKRE, Rahvaliidu järeltulija. EKRE on selline orkester, kus lauljaid leidub väga mitme hääleulatuse ja pillimänguoskusega. Ning see on ka bänd, kelle fännkond püsib – kõiki aastalõpu küsitlusi arvestades – võrreldes teistega kõige lojaalsemana.

Muuseas, Mart Helme asutatud Fixi kontsert toimub 23. detsembril Tallinnas, Alexela kontserdimajas.