Mart Helme on natuur, kes on elu jooksul pidevalt lavale kandunud. 1968. oli ta Eesti mõistes megabändi Fix üks asutajatest, ka Helme praegune bänd EKRE on küllaltki populaarne, kirjutab Juku-Kalle Raid. Vahepeale mahub erinevaid kultuuritegusid, nagu näiteks kompartei manifesti toimetamine.
Mart Helme teekond lavalaudadele algas 1968, kui ta moodustas koos Väino Landiga vokaal-instrumentaalansambli Fix, mis lendas ENSV aegadel sajaga, olles üks meie populaarsemaid bände. Vähe sellest, ta pani Fixile ka nime. Ning nimekomisjoni juures viibis ta kindlasti kas siis, kui otsiti kutsungit tema täna tegutsevale bändile – EKRE-le. Aga kõigest järjekorras.
Mart Helme on meenutanud Fixi sünnilugu siinkirjutajale järgmiselt:
«Fixile panime aluse koos Väino Landiga 1968. aastal. Olime mõlemad Pärnu poisid, õigemini, Väino oli küll Sindist, ning ammused tuttavad ja Pärnus bändigi teinud. Kui tulime Tartusse õppima, saime ühel peol kokku ning Land teatas, et väga oleks vaja bändi teha. Ma küll küsisin, et kus ja kuidas, pole meil ju prooviruumi ega pillegi, aga Väino, organiseerija nagu ta on, teatas, et temal on juba kõik kokku lepitud. Ja siis küsis, kas ma mõnda kitarristi tean.
Mul oli au panna Fixile ka nimi. Algul olid poistel küll mingid kõhklused, et äkki hakatakse «viksiks» kutsuma, ent lõpuks jäi, nagu jäi.
Elasin toona ühikas koos Mati Eelrannaga, tema siis hakkas kitarri mängima ja esimene trummar oli Neeme Konsa. Niisiis läksime proovi tegema. Sel ajal tahtsid kõik midagi raskemat panna, nagu näiteks Rolling Stonesi moodi, meie aga olime rohkem meloodilisel lainel, imponeeris mercy beat, see on nime saanud jõe järgi, mis läbi Liverpooli voolab. Ja kuna meil polnud ühtegi tugevat lauljat, hakkasime rõhuma mitmehäälsele laulule, millest kujunes Fixi kaubamärk.