Mul oli au panna Fixile ka nimi. Saime kõik vastava koduse ülesande ning mina avasin Inglise-Eesti sõnastiku, sirvisin seda, kuni jõudsin f-täheni ja leidsin sõna «fix», millel oli küll hirmus palju tähendusi, ent mõned neist hakkasid silma: kindel, püsiv jne. Algul olid poistel küll mingid kõhklused, et äkki hakatakse viksiks kutsuma, ent lõpuks jäi, nagu jäi.»
Kontsertdebüüt toimus Fixil märtsis 1969. Võib julgelt öelda, et mõne kuuga olid Fixi poisid Tartu peal tehtud vennad.
Mart Helme: «Mina tulin Fixist ära 1973. aastal seoses Tartust äratulekuga. Ma olen ikkagi ajaloolane ning mind hakkasid järjest enam huvitama nii poliitika kui ka rahvusvahelised suhted.»
Kompartei manifest ja ajakiri Pioneer
Sellest ajast saati on Helmet kogu aeg kultuur huvitanud. Fixist lahkus ta 1973. 1973–1975 tegutses Mart kirjastuse Eesti Raamat marksismi-leninismi osakonnas toimetajana, aastatel 1977–1986 ajakirja Pioneer kirjandusosakonna vanemtoimetajana.
Helme töötas siis Eesti Päevalehega, mida tema piimavennad – poeg, naine, muud kaabud ja Põlluaas – süüdistavad praegu roosa löga ja pedede morsipeo teadete kontrollimatus levitamises.
Kultuurialastest saavutustest olgu veel märgitud, et 1974. aastal toimetas kultuurilemb Helme kirjastuse Eesti Raamat ilmutatud trükise «Kommunistliku partei manifest», mille autoriteks on Karl Marx ja Friedrich Engels ning mille «vaatas üle» NLKP Keskkomitee Marksismi-Leninismi Instituudi Eesti filiaal.
Hiljem töötas Helme peavoolumeedias ning aitas ehitada Eesti Päevalehte, mida tema piimavennad – poeg, naine, muud kaabud ja Põlluaas – süüdistavad praegu roosa löga ja pedede morsipeo teadete kontrollimatus levitamises.