/nginx/o/2022/12/14/15024270t1h5a50.jpg)
Tuleviku ennustamine köidab inimeste meeli. Ennustavad muidugi nõiad, aga aasta lõpul kindlasti ka poliitikud. Eriti president ja peaminister. Ennustajate olulisusest räägib selget keelt prohvet Maltsveti, meedium Mai Kalamehe ja peaminister Kaja Kallase populaarsus, kirjutab Juku-Kalle Raid.
Kui Andrus Ansip ennustas kord, et Eesti lendab vihinal Euroopa viie rikkama riigi hulka, pani ta päris kõvasti mööda. Üldiselt on ennustustega ikka nii, et tihtipeale nõid eksib. Posija Andrus ennustas liialt lähitulevikku, siis jääb alati oht, et eksitakse tublisti ning nõial võetakse munad mentaalselt maha.
Kaja Kallas on oma uue aasta ennustustes märksa tagasihoidlikum ja vaoshoitum, targa inimesena teab ta väga hästi, et ennustusi tehes ei tule ärplemine kunagi kasuks. Ja seetõttu saame olla üsna kindlad, et Kaja ei pane ka eriti puusse, kui hoiatab raskema perioodi eest. Kes tahab teada, mida Kaja mõtleb, klikaku siinsamas Postimehes lahti tema aastalõpu intervjuu.
Posija Andrus Ansip ennustas liialt lähitulevikku, siis jääb alati oht, et eksitakse tublisti ning nõial võetakse munad mentaalselt maha.
Poliitikud peavad ennustama, see käib kutse juurde. Ja kui poliitik maailmas toimuvat vähegi adub, ei hakka ta ka päris segast peksma, nagu ennast peaministriks pidanud Edgar Savisaar kunagi tegi.
Eestis on läbi aegade olnud lisaks poliitikuist ennustajaile tohutu hulk nõidu ja prohveteid. Osa neist on julged nagu Ansip – näiteks 19. sajandi prohvet Maltsvet, kes ennustas, kuidas Lasnamäe veerele saabub valge laev ja viib eestlased tõotatud maale. Mingit paati ei tulnud, aga Maltsvetile otseselt peksa ka ei antud. Tema järgijad vajusid lihtsalt vaiksel visinal laiali.
Umbes aastapäevad tagasi sai aga Lühikese jala väravatornis vaadata näitust, kus kuraator ja koostaja Toomas Abiline Tallinna Linnamuuseumist valgustas ühe eriti põneva meediumi tegemisi ning nägemusi. Jutt käib 1930. aastatel Tallinnas tegutsenud Mai Kalamehest, kes oli omal ajal vägagi populaarne ning ajas ühiskonna vaat et samamoodi kõhevile kui Kaja Kallas. Mõlemal leidub parajal hulgal nii pooldajaid kui vastaseid.
1930. aastate alguses oli Tallinnas paranormaalsete nähtuse uurimine moes. Eesti Vabariigi pealinna on sel perioodil nimetatud lausa Põhja-Euroopa okultistide peakorteriks, siin tegutsesid vastavad seltsid ja ühingud, kogunesid ringid ja sõpruskonnad, kes harrastasid spiritismi, toimusid seansid selgeltnägijate ja meediumidega.
Mai Kalamees sündis 26. aprillil 1876 Järvamaal Amblas ning asus juba kaheksa-aastaselt kirjeldama oma prohvetlikke unenägusid. Hiljem oli tegev sensitiivina, aga kui temast meedium sai, kujunes ta tegevus erakordselt intensiivseks, kokku olevat toimunud ligi 7000 seanssi nii Eestis kui ka välismaal.
Kallas on halbade ja ebamugavate sõnumite tooja, ent siiski pole tegu mingi soolapuhumisega.
Kalamehest sai rahvusvaheliselt tuntud tegelane. Veel rohkem on seda ju ka Kaja Kallas, kusjuures ilma igasuguse irooniata. Just Kaja on käinud Euroopas tammistele ustele koputades rääkimas, mis juhtub, kui Venemaad ei peatata. Kallas on halbade ja ebamugavate sõnumite tooja, ent siiski pole tegu mingi soolapuhumisega. Enamus maailmast saab sellest aru.
Samas pole meil mingeid andmeid, et Kaja Kallas oleks näiteks kellegi vaimu välja kutsunud, nagu tegi 1932. aastal Kalamees, kes kirjeldas kümmekond aastat varem surnud Venemaa bolševike juhi Vladimir Iljitš Lenini isikut:
Lapsena vallatu, jooksis rusikas kätega, andis kõrvalopse. Lapsepõlves väga raskesti haige. Kui ta oli peaaegu täismees, siis muutus tõsisemaks ja hakkas mingist ideest unistama. Tal oli alati vastane meel. Teised pidasid teda alati tülinorijaks. Ta ei kannatanud, et teised arvasid teisiti. Äkilise, keeva vihaga, alati kõigele vastane. Ta oli väga suur idealist ja väga kirgline. Suur haigus kehas, süüfilises väga kaua. Selle sai ta oma kirglisest elust, oli väga suur naistekütt. Oli vahel isegi südametu.
Veebruaris 1930 toimus Kai Kalamehe seanss, kus Kalamees pajatas Stalinist.
See mees on väga terase loomuga, uhke. Kui ta vihastab, siis on väga metsik. Kui ta süveneb millessegi, siis viib ta selle läbi. Sõjavägi, hauad. Kõik rahutused surub ta veriselt maha. Ei lähe kahte aastat, siis on tal lõpp. Teda veetakse lohinal ja kuskil koopas on tal lõpp.
Stalini lõpu koha pealt Kalamees täppi muidugi ei pannud, selles mõttes oskab Kaja Kallas Putinit ja putinistlikku Venemaad märksa paremini kirjeldada.
1930. aasta oktoobris ilmus ajalehes Uudisleht pikem artikkel «Tallinn hävitatakse», kus ajakirjanik andis ülevaate nn okultismi õhtust ühes Tallinna erakorteris. Sellel seansil kirjeldas Mai Kalamees Eestit aastal 2000.
«On Tallinn… ta ei ole enam pealinn… Eesti… Vabariik… on alles… Tartu on… pealinn… Tallinn on… Tallinn on väike… väike… provintsilinn… elanikke on… vaevalt… viis tuhat…»
«Kuid siiski võidab Eesti. Venemaal kaob kommunism. Tekivad uued riigid… Ukraina… Valgevene… Georgia… saavad iseseisvaks… Karjala ühineb Soomega…»
Siinkohal kirjeldab ajakirjanik, kuidas meediumi «põselihased tõmblesid valusasti, laubale sigis higipärleid».
«Näen… rohukamarasse… kasvanud varemeid… näen… lõputuid riste… haudu… näen… üksikuid inimesi… pisaraid… Tallinn on purustatud… varemetes… Nõukogude Venemaa sõjalennukid… terve taevas on neid täis… Nad ründavad Tallinna. Pommid lõhkevad… majad purunevad… tänavad täis laipu… veri… laibad… rusud… kogu linn on rusuhunnik…»
Kaugemast tulevikust arvas aga meedium Kai Kalamees 1930. aastal nii: «Kuid siiski võidab Eesti. Venemaal kaob kommunism. Tekivad uued riigid… Ukraina… Valgevene… Georgia… saavad iseseisvaks… Karjala ühineb Soomega…»
Polegi midagi lisada.
Kai Kalamees pani Tallinna pommitamise koha pealt küll mööda, isegi aastakümnetega, ent paljugi on meediumi jutust täppi läinud. Juhus? Täiesti võimalik.
Aga ikkagi täpsem juhus kui nõid Andruse ennustus viie rikkama Euroopa riigi kohta. Vähemalt siiani.