Kihnu Virve lapselaps Reena meenutab oma vanaema kui väga head inimest, kes oli siiras ja otsekohene ning jagas lahkesti elutarkusi. «Vanaema muretses, et rikub meie jõulud ära, kui jõulude paiku sureb. Tal olid kingid valmis varutud kõigile,» avaldas Reena.
Kihnu Virve lapselaps oma vanaemast: tal olid jõulukingid isegi kõigile valmis varutud
«Lapsena käisime koos vanaemaga kelgumäelt öösel kell 12 kuuvalgel alla laskmas,» meenutab Reena. «Vanaema on meile elu aeg elutarkusi pähe pannud. Näiteks selline mõte, et ise pead inimlik olema, kui tahad, et teised ka inimlikud on,» räägib Reena ja lisab, et Kihnu Virve oli väga leebe ja heatahtlik inimene. «Ta ei kurjustanud kunagi millegi või kellegi peale. Uskus inimestest ainult head. Ei arvanud, et keegi on halb või pahatahtlik. Ta oli alati siiras ja otsekohene.»
«Veel ütles vanaema, et me ei riidleks ja saaksime omavahel läbi ning valiksime enda kõrvale toreda ja õige elukaaslase,» avaldab Reena. Sünnipäevadel ja jõuludel pidi mõistagi alati laul olema. «Vanaema võttis viisi üles ja kõik läksid kaasa. Viimasel ajal meeldis talle väga laulda laulust «Pea õits’vad lilled» ridasid «Ma ütlen veel üks kord: noorus on ilus aeg, noorus ei tule iial tagasi».»
«Vanaema muretses, et rikub meie jõulud ära, kui jõulude paiku sureb. Tal olid kingid valmis varutud kõigile. Ta muretses alati kinkide pärast, et kõigil oleksid sünnipäevakingid ning et kõigil läheks hästi ja et kõik oleksid hoitud,» räägib Reena.
Virve soovis, et tema ärasaatmine toimuks koduõuelt ja ikka kärtsu ning mürtsuga. «Minu teada on ta ka lood öelnud, mida soovib, et mängitakse,» avaldab Reena lisades, et ärasaatmisele on oodatud kõik, kes soovivad Kihnu Virvega hüvasti jätta.
Ärasaatmine toimub 19. detsembril Virve koduhoovist Kihnu saarelt.