Haapsalus asuva Rannarootsi ärikeskuse parklas üritas vanem proua asjatult ratastooli lükata. Tee oli nii lumine, et abivahendi liikuma saamine nõudis mitme inimese jõudu. «Ikka megaraske oli,» ütles Heveli, kes prouale appi läks.
LIIKUMINE KEERUKAS ⟩ Prouale poe parklas appi läinud naine: ikka väga raske oli ratastooli läbi lume lükata
«Haapsalus Rannarootsi keskuse ees nägin, kuidas üks vanaproua parkis oma väikese punase Volkswageni invaliidi parkimiskohale ning üritas siis koos ratastoolis noormehega poodi minna,» ütles samal ajal parklas viibinud Heveli ja lisas: «Noormees sikutas end kuidagi ratastooli, jalad olid aga poolde säärde lumised.»
Kuna poeesine tee oli mattunud suure lume alla, ei jaksanud proua ratastoolis istuvat poissi lükata. «Läksin siis appi. Ikka megaraske oli,» tõdes Heveli. «Üksinda poleks see noormees küll poodi saanud. Mul on oma maasturiga isegi raske siin sõita, mis siis veel ratastooliga sõitmisest rääkida,» ütles naine. «Mõistan, et pole veel parkimiskohti jõutud lahti lükata, aga ukseesine võiks puhas olla. Poodi peab olema võimalik igaühel saada, ei pea üle hange ronima.»
Haapsalus asub neuroloogiahaigla, aga kõigil puuetega inimestel pole tugiisikut, kes saavad abistada. «Ratastoolis inimesed suudavad ise oma tooliga ringi liikuda küll, kui teed on normaalses olukorras,» ütleb Heveli.
Rannarootsi keskus kuulub Direct Invest Groupi OÜ-le. Firma juhataja Jekaterina Astanovskaja ütles, et neil on kahju, et poe kliendid sattusid ebamugavasse olukorda. «Meil on koostöö koristusfirmaga, kes lund lükkab. Meil on kokkulepe, et nad ajavad lund selle tee pealt, kus inimesed liiguvad. Viimastel päevadel on maha sadanud aga oodatust rohkem lund. Lähen ise just homme kohapeale vaatama, milline olukord on, ja kohe annan probleemist teada haldusjuhile, kes teavitab puhastusfirmat,» ütles Astanovskaja.
Mis teeb talvisel ajal liikumispuudega inimestele kõige enam muret?
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Maikel Mõttus ütleb, et kuigi looduse vastu ei saa ja kõik linnad kindlasti püüavad tänavad võimalikult puhtad hoida, võiks siiski rohkem arvestada inimestega, kes peavad liikumiseks kasutama abivahendeid. «Kui on külmem, siis maapind on natuke parem ja käia on lihtsam, kuid see kõik sõltub sellest, millist abivahendit inimene kasutab ja kui osav ta sellega on,» räägib Mõttus, kes ise liigub käimisraami abil.
«Võiks rohkem arvestada sellega, et talvel liiguvad ka inimesed, kes kasutavad abivahendeid. Kui hakkad ülekäigurajalt üle minema, siis on tihtipeale ees lumevallid. Terve inimene astub nendest üle, aga liikumisraskusega inimesele on need takistuseks,» avaldab Mõttus.
«Elan Keilas ja mul ühes kohas on nii, et traktor lükkab lumekuhja ette ja ma ei saa sealt läbi. Sinna poodi jääb minemata. Talvel on üldse poodiminek väga keeruline. Õnneks saab vajaliku kauba koju tellida,» räägib noormees, kes talvisel ajal niisama õue ei lähe. «Kui põhjust ei ole, siis ega lihtsalt romantilisele jalutuskäigule ei lähe. Energiakulu on väga suur. Oht on ka see, et lähed kuhugi ja siis jalg jääb millegi taha kinni ja kukud,» ütleb Mõttus.