VIDEOREPORTAAŽ ⟩ Kuidas ma telemängus «Ma näen su häält» Eesti rahva ees mööda laulsin

«Ma näen su häält» saatejuht Piret Laos ja Chrislin Metsanurm. Foto: Ardo Kaljuvee

Iganädalane kokkupuude telemängu «Ma näen su häält» karakteritega inspireeris mind mugavustsoonist välja astuma ja tegema midagi sellist, mida ma poleks osanud uneski ette näha. Häälesaade andis mulle võimaluse läbi elada midagi täiesti uut, mille abil sain ennast rohkem tundma õppida ning leida üles enda nõrgimad kohad.

Mõte telemängus «Ma näen su häält» osaleda sündis üpriski kiirelt, kuid mida nädal salvestusele lähemale, seda enam kasvas ärevus ja hirm esinemise ees. Suurima tõuke saates enda proovile panemiseks sain ma just teistelt osalejatelt, kellega ma iga nädal intervjuude tarbeks vestlesin ja kokku puutusin. Erinevad karakterid inspireerisid ka mind mugavustsoonist väljuma ja tegema midagi sellist, mida ma poleks osanud uneski ette näha.

Enne saate salvestust tuli esmalt valmis saada koduvideo, mis tehti Zoomi keskkonnas ning kus pidin enda kohta võimalikult palju asju kokku valetama, kuna mina läksin telemängu teesklejana. Kui jõudis kätte video filmimise päev, siis tundsin suurt hirmu, kuid see oli kõik ilmaasjata. Saate meeskond aitas mind igal võimalikul viisil ja andis ideid, kuidas mõjuda kaamera ees lauljana ja võimalikult usutavana. Lõppude lõpuks jõudsin veendumusele, et enda kohta midagi nii suurt kokku valetada on ikka päris raske.

Peale koduvideo edukat purki saamist ootas mind ees hääleproov Maikeniga ja liikumistund Villiko Kruusega. Võtsin endale terve päeva vabaks, et saaksin ainult sellele keskenduda ega peaks kõrvalistele asjadele mõtlema. Kuid ikkagi valdas mind ärevus, sest mul polnud aimugi, mis saama hakkab.

Mõlemad proovid toimusid WAFi laulukoolis, kus esmalt hakkasime Maikeniga minu välja valitud lugusid läbi laulma. See tundus mulle nii hirmutav, sest ma ei suuda isegi viisi pidada, aga pidin laulma kellegi ees, kes oskab seda meeletult hästi. Õnneks läks kõik väga sujuvalt! Proovis ilmnes, et minu suurim nõrkus on just julgus, sest uues olukorras läksin täielikult lukku. Nüüd tagantjärele mõeldes oleksin võinud seda proovide protsessi lihtsalt rohkem nautida ja lasta end täielikult vabaks. Mis emotsioonid mind peale proove valdasid, seda saad näha videost!

Proovide ja võtete vahel oli pisike paus, mis aga ei tähenda seda, et ma poleks kodus peegli ees harjutanud. Mida rohkem ma peegli ees laulsin ja tantsisin, seda paremini sain aru, et ainus, mis mind laval piinlikust olukorrast päästab, on julgus. Sest televaatajal oleks kodus diivanil seda kõike veel piinlikum jälgida, kui mul endal on laval nähtavalt ebamugav.

Telesaade andis mulle võimaluse läbi elada midagi täiesti uut, mille abil sain õppida ennast rohkem tundma ning leida üles enda nõrgimad kohad. Foto: Ardo Kaljuvee

Salvestuspäeval kogusin kõik oma julguse kokku, tegin veel viimase julgustava videokõne sõbrannaga ja asusin meediamaja poole teele. Sinna sõites mõtlesin taksos, et huvitav, mis nüüd saama hakkab ja millesse ma end seganud olen, kuid kohale jõudes ootas mind soe vastuvõtt ning hirmud kadusid sekunditega. Lava taga nägin ka teisi teesklejaid ja kuuldes, et nemad ei oska samuti grammigi laulda, tekkis minus turvatunne, et ma pole selles olukorras üksi.

Kohapeal tehti kõigile meik ja soeng ning stilist aitas välja valida riided, millega tunda end laval võimalikult hästi. Varem pole ma sellega kokku puutunud, et keegi minu välimuse eest niiviisi hoolt kannaks ja vaataks, et näeksin võimalikult hea välja. Ausalt öeldes tekkis selline kuningannalik tunne – keegi kammib juukseid, keegi puuderdab nina ja keegi vaatab, kas sokid ikka sobivad kostüümiga kokku. Kui meigitoolist püsti tõusin, siis mõtlesin, et aitab ärevusest ja hirmudest. Ma ei saa ju enam mitte kunagi sedasama olukorda kogeda, tuleb lihtsalt nautida ja võtta kõik, mis võtta annab.

Edasine oligi juba pingevaba ja ka laval tundsin, et selline mõtteviis aitab olla julgem ja enesekindlam. Salvestuse ajal valmistas enim raskusi just esimese vooru ajal seismine. Seal tuli umbes kümme minutit ühes ja samas asendis paigal seista, kuid elasin üle ja esimesena välja ei langenud. Filmimise jooksul tundsin, et võidusumma mind niivõrd ei kõigutagi, kuid Grete Paiaga oleksin tahtnud küll üle kõige duetti laulda.