:format(webp)/nginx/o/2020/09/20/13359635t1h5121.jpg)
«Sageli kohtab sotsiaalvõrgustikes postitusi, mis levitavad inimeste turvatunnet lõhestavaid teateid. Hiljem aga selgub, et paljudel sellistel paanikat külvanud juttudel pole enamasti mingit tõepõhja. Nii selgus ka viimatise Tartu juhtumi kohta,» räägib Tartu politsei piirkonnavanem Siim Linnard väidetavast peksujuhtumist.
Nädala alguses šokeeris tartlasi taas väidetav koolinoorte vaheline peks. Nimelt tehti Facebooki gruppi «Märgatud Tartus» järgmine postitus: «Kas keegi nägi täna hommikul kella 8 ringis kaklust/rüselust koolipoisi ja temast vanema nooruki vahel Descartes'i kooli lähistel? Invaliidist teise klassi koolipoiss kõndis suunaga kooli poole, jäi kuulama, kes valjuhääldil kõneleb, ja kuna ära ei tundnud, kõndis edasi. Nooruk suundus koolilapsele järele, tõukas ta pikali, lõi telefoniga rindkeresse, peksis jalgadega maaslamajat mitmeid kordi (k.a suguelunditesse) ja kõndis minema. Koolipoiss suundus kooli edasi abi saamata.»
Samal päeval sõnas PPA pressiesindaja Ragne Keisk, et politseile ei ole selline vahejuhtum teada. «Veebipolitseinik märkas kõnealusesse gruppi tehtud postitust eile õhtul ise ning ta asus kohe välja selgitama selle autorit. Piirkonnapolitseinikud suhtlevad veel nii koolipere, postituse teinud lapsevanema kui asjaosaliste endiga, et juhtunusse selgust tuua,» nentis Keisk.
Tartu politsei piirkonnavanem Siim Linnard tõdes aga neljapäeval, et kirjeldatud juhtum aset ei leidnud.
«Õnneks sel tõepõhja all ei olnud, kedagi linnatänavail ei rünnatud ning perega vesteldes ilmnes, et tegu oli lapse rikkaliku fantaasiaga ning püüdega tähelepanu saada,» ütles Linnard. Ta tõi välja, et üsna sageli kohtab sotsiaalvõrgustikes postitusi, mis levitavad inimeste turvatunnet õõnestavaid teateid. Hiljem aga selgub, et paljudel sellistel paanikat külvanud juttudel mingit tõepõhja ei ole.
/nginx/o/2022/12/04/15002573t1hc4af.jpg)
«Kui märgatakse midagi kahtlast, käitub keegi lastega halvasti või kahtlustäratavalt, tuleks sellest kindlasti politseile teada anda,» paneb piirkonnavanem südamele. Lisaks soovitab ta enne kogukonna hoiatamist edastada kõiksugused kahtlused esmalt kontrollimiseks politseile, et vältida kuulujuttude ja kontrollimata info levikut.
«Kui aga veebis märgatakse ärevaks tegevaid postitusi, millele peaks reageerima politsei, andke sellest veebikonstaablitele teada. Selgitame asjaolusid ning kui oht on reaalne, saab politsei kiirelt sekkuda. Kui tegu on valeinfoga, saab politsei kogukonna turvatunde taastada.»
:format(webp)/nginx/o/2021/10/23/14160521t1h7bf1.jpg)