Läbi ajaloo kargab püünele prantslasi, kes kohe ei saa teisiti, vaid lausa peavad Venemaad avalikult imetlema, ükskõik kui jõhkrate massimõrvadega viimane ka ei tegeleks. Prantsuse presidendi Macroni avaldus jagada Venemaale "julgeolekugarantiisid", on aga juba täiesti idiootne, ütleb Juku-Kalle Raid.
Prantsuse president Emmanuel Macron tegi jälle ennast, see tähendab, et tõstis lauale mõttelipsatuse julgeolekugarantiidest Venemaale.
Nii ohtlikult loll ei tohiks olla isegi sügaval keskläänes, elades vatiga polsterdatud kingakarbis. Ja siinkohal peavad meie poliitikud, kel Euroopas vähegi võimalust suud paotada, Macroni uidudele kindlasti vastu astuma.
Kuidas saab rääkida julgeolekugarantiidest Venemaale, kui ainsad julgeolekugarantiid, mida praegu maailmas vaja läheb, on garantiid kõigile Euroopa riikidele Venemaa vastu? Praegu tegeleb nende garantiidega Ukraina, kes kogu ülejäänud Euroopa eest verist sõda peab. Macroni ilmselge isu Putini verised ning rokased tuhvlid puhtaks limpsida ei kannata absoluutselt mingit tervet analüüsi.
Putin tapab naaberriigis inimesi kuidas jaksab, aga siis – ennäe! – siis kargab kusagilt sahtlist välja loll prantslane, kes peaks tegelikult Ukraina puhvrile tänulik olema ning kukub jahuma midagi rahust ja esitab tiraadi, kuidas Venemaad alandada ei tohi. See ei ole tervemõistslik, mitte ühestki otsast.
Venemaa ründas vaba Ukrainat mitte vastupidi, kõik kes kusagil mõnd Macroni valinud prantslast näevad, võiks seda neile meelde tuletada. Rahust ei ole enne mõeldav piuksatadagi, kui Vene vägi on oma orkidemaale tagasi pekstud ning okupeeritud alad vabastatud.
Kui Macron aga tahab Putiniga nii väga hädasti semmida, oleks paslik küsida, millise osa Prantsusmaastt ta oleks nõus Venemaale loovutama? Et siis läbirääkimisi pidada, Venemaad mitte alandada ja talle julgeolekugarantiisid ulatada?