Harriet Toompere avameelselt koolikiusust: tahtsin olla inimene, kelle vanemaid keegi ei tea
5. detsember 2022, 14:30
/nginx/o/2022/12/05/15004410t1hf030.jpg)
«See oli nii tüütu ja ebamugav, mulle üldse ei meeldinud see tähelepanu,» tunnistas draamateatri näitleja Harriet Toompere Vikerraadio saates «Käbi ei kuku...».
Raadiosaates «Käbi ei kuku...» käisid külas näitlejatest ema ja poeg Franz Malmsten ning Harriet Toompere. Viimane tunnistas, et teda narriti koolis näitlejatest vanemate tõttu.
«Kuna ma olen teatriperest pärit, siis hästi palju küsiti mu käest, et sina ju ka kindlasti tahad näitlejaks saada,» meenutas Harriet. «See oli nii tüütu ja ebamugav, mulle üldse ei meeldinud see tähelepanu. Need näitlejad olid imelikud ka, veiderdasid ja tegid mingeid imelikke hääli ja tegid nalju, millele ma ei osanud vastata, ja ma mõtlesin, et mitte iialgi, mitte kunagi ma ei hakka näitlejaks,» rääkis ta.
Harriet tunnistas, et teatavat rolli mängis ka see, et teda narriti koolis just vanemate ameti tõttu. «Seetõttu tekkis mul ka tõrge. Tundsin tihti seda kiusamist, et Postikana ja hunt Kriimsilma tütar.» Harrieti sõnul tundis ta sageli, kuidas teda jälgiti ja kommenteeriti. «Ma tahtsin olla inimene, keda keegi ei tea, kelle isasid-emasid keegi ei tea.»
Näitlejaks saamise asemel mõtles ta pärast keskkooli erinevaid ameteid õppida. «Mingi hetk mõtlesin, et hästi kaval oleks õppida hästi palju erinevaid ameteid, et siis valida, mida teha.» Vahepeal kaalus Harriet ka juura õppimist. «Tegin sisseastumiseksamid, aga juhtus see nagu mitmetega... sõbranna kutsus lavaka katsetele.» Erinevalt sõbrannast sai Harriet Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli sisse. «Vanematele ütlesin alles siis, kui ma sisse sain,» meenutas ta.
1998. aastal lõpetas ta kõrgema lavakunstikooli 18. lennu ning samast aastast töötab ta näitlejana Eesti Draamateatris. Lisaks teatritööle on ta mänginud paljudes Eesti filmides ja seriaalides.
/nginx/o/2021/10/29/14174162t1ha091.jpg)