:format(webp)/nginx/o/2022/12/04/15003005t1hc33e.jpg)
Elvas elav naine jagab sotsiaalmeedias videot sellest, kuidas rebane Konsumi kõrval asuvas pargis ringi jalutab. «Mu poeg nägi skatepargis teda,» ütleb teine elvalanna. Nagu selgub, on reinuvaderit nähtud veel mitmes kohas. «Lastele, kes mängivad parkides, kus rebane liigub, tasub meelde tuletada kätepesu õuest tuppa naastes. Oma lemmikloomi saab kaitsta aga vaktsineerimise ja regulaarse ussirohu andmise abil,» ütlevad keskkonnaameti spetsialistid.
«Selline vaatepilt avanes õhtul kell kaheksa Elvas Kesk 1 asuva Konsumi kõrval asuvas turuplatsi pargis,» ütleb Daily, jagades videot Elva Facebooki grupis.
«Mu poeg nägi seitsme paiku skatepargis teda. Ausalt öeldes enne ei uskunud,» ütleb Anna-Liisa. «Paar nädalat tagasi oli ta Arbimäel jalutamas,» lisab Katrin. «Jalutab ka Pikal tänaval,» märgib Helve. «Kallid inimesed, see on meie maa, see ei ole normaalne, et loomad tulevad linna. Mõtleme, mida oleme väga valesti teinud! Kurb, kui metsloomadel ei ole enam kodu metsa kujul,» arvab Kaie.
Lea aga leiab, et linnaloomad ei ole mingi haruldus. «Rebased, jänesed, isegi metskitsed on pargialadel tavalised. Täiesti normaalne. Pealegi, rebane elab seal, kus sööki on. Võsas, põldudel leiab rohkem kui metsast. Linnas on kompostihunnikud lemmikkohad,» ütleb Lea.
«Rebane ei ole linnas, vaid teie olete tema kodus,» arvab loomakaitsja ja MTÜ Loomapäästegrupp eestvedaja Heiki Valner. Mis puudutab aga ringi hulkuvate rebaste ohtlikkust, siis ütleb Valner, et koerlaste haigus on kärntõbi, mis nakkab ka inimesele. «Lisaks on rebase soolestikus parasiit, millel on fataalsed tagajärjed inimese jaoks. Palun sellega arvestada. Hügieen ja las elab. Elame ise ja laseme teistel ka elada.»
Miks metsloomad linnatänavatele kipuvad?
Metsloomad linnatänavatel on teema, mis äratab järjest enam tähelepanu. Rebased pole ainult metsadega ümbritsetud väikelinnades. Näiteks ka Suurbritannia suurlinnades leidub reinuvadereid arvukalt. Linnadesse meelitab rebaseid peamiselt toit.
Leelo Kukk, keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas, räägib, et linnakeskkond võib metsloomadele olla vägagi köitev – linnas on kergesti kättesaadavat toitu, varjepaikasid ning leiab kaitset teiste kiskjate eest. «Siilid, jänesed, rebased jne on end alaliselt tiheasustusaladel sisse seadnud ja on linnades juba igapäevased kaaslased. Samas on siiski tegemist metsloomadega, kes enamasti hoiavad inimesest eemale ja kellega inimene ise ei peaks ka kontakti otsima,» ütleb Kukk.
«Peame oma igapäevatoimetuste juures pidevalt arvestama, et me ei jätaks laokile toitu, mis metsloomi linna meelitab.»
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo loomaabi peaspetsialist Karmel Ritson lisab, et nii nagu teisedki metsloomad, võivad ka rebased levitada erinevaid haigusi. «Tuntumateks neist on kärntõbi ja koerte katk. Kärntõve põhjustajaks on süüdiklestad, mis tekitavad sügelust ning toovad kaasa ka karvade väljalangemise. Tihtipeale on just puuduvad sabakarvad need, mis annavad märku, et metsloom võib kärntõve all kannatada,» selgitab Ritson.
/nginx/o/2022/04/06/14467654t1hf97b.jpg)
Spetsialist räägib, et linnakeskkonnas elavad kärntõves rebased võivad haigust levitada ka koertele, kuid seda eeldusel, et koer on kärntõves rebasega otseselt kokku puutunud või liikunud samades paikades, kus rebanegi. «Süüdiklest võib kanduda lemmikloomalt ka inimesele, kuid suurt ohtu see inimese tervisele ei kujuta. Tegemist on ravitava haigusega ning kui on kahtlus, et koer on kokku puutunud kärntõves rebasega ning loomal esineb sügelust, tuleks pöörduda veterinaari poole. Lemmikul võib olla ka mõni muu sügelust põhjustav nahahaigus ehk alati ei ole looma kiheluse taga just kärntõbi,» ütleb Ritson.
Nagu öeldud, võivad rebased levitada ka koerte katku. See on nakkushaigus, mida on Eesti koerlaste, nt rebaste ja kährikute seas samuti leitud. Haigus on väga nakkav ning mõjutab kõigepealt loomade hingamisteid ja seejärel juba närvisüsteemi. Koerad on sellele väga vastuvõtlikud, kuid koerte katku vastu on võimalik oma lemmiklooma vaktsineerida.
Lisaks sellele võivad metsloomad olla erinevate parasiitsete paelusside kandjad. Näiteks on rebaste seas levinud ehhinokokk-paeluss, mille munad võivad rebase väljaheite kaudu koerale edasi kanduda. Koer võib omakorda nakatada inimest. Seda saab ära hoida, andes oma lemmikule regulaarselt ussirohtu.
«Vaatamata sellele, et välimuselt ja käitumiselt ei tundunud Elvas ringi liikuva rebasega midagi valesti olevat, tuleb arvestada ka sellega, et osal haigustel on peiteperiood ning mitte kõik haigused ei mõjuta looma välimust või käitumist. Seega, risk on alati olemas ning pigem tuleb metsloomaga kontakti otsimist vältida,» ütleb spetsialist.
«Lastele, kes mängivad parkides, kus rebane liigub, tasub meelde tuletada kätepesu õuest tuppa naastes. Oma lemmikloomi saab kaitsta aga vaktsineerimise ja regulaarse ussirohu andmise abil.»
/nginx/o/2022/09/30/14867111t1h35a1.jpg)
Meeles tuleb pidada:
Metsloomaga tuleb ettevaatlikult käituda. Ei tohi loomale läheneda, temaga kontakti luua ega teda toita.
Metsloomad meelitab linna kergesti kättesaadav toit. Metsloomadele ei tohi hõlpsasti kättesaadavat toitu pakkuda – jäätmed tuleb hoida neile kättesaamatud ning loomadele toitu jätta ei tohi.
Metsloomad võivad levitada erinevaid haigusi ning seetõttu muutuda ohtlikuks inimestele ja koduloomadele.
Selgelt vigastatud või hätta sattunud metsloomast võib teatada riigiinfo telefonile 1247. Seejärel otsustavad selleks ettevalmistatud spetsialistid, kuidas on kõige mõistlikum edasi tegutseda. Kohalikul omavalitsusel on õigus korraldada ulukite püüdmist linna territooriumil.
/nginx/o/2022/06/07/14610107t1h02d2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)