Skip to footer
Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Uus uuring: jäämees Ötzi ei surnud seal, kust ta sajandeid hiljem leiti

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Jäämees Ötzi kuju. Selline võis 5300 aastat tagasi elanud mees välja näha

Jäämees Ötzi mumifitseerunud surnukeha uus uuring seadis kahtluse alla senise teooria tema surmast Kõrg-Alpides rohkem kui 5000 aastat tagasi.

Hiljutise uuringu kohaselt ei surnud Ötzi seal, kust matkajad ta 20. sajandi lõpus leidsid, vaid jää sulamine kandis keha ta leiupaika, teatab livescience.com.

Teadlaste sõnul on Alpides kindlasti veel sajandeid tagasi elu kaotanud inimesi, kelle puhul võib kehtida sama. Nad ei surnud seal, kust nende surnukeha lõpuks leitakse.

Arheoloog Lars Pilø ütles, et kuna on kliimamuutus ja jää sulab ka Alpides kiiresti, siis tõenäoliselt tuleb mäestikul veel mumifitseerunud surnukehi välja.

«Suure tõenäosusega leitakse veel vähemalt üks iidne surnukeha. Ma ei saa kindlat aega lubada, kuid see võimalus on olemas,» sõnas Pilø.

Uuringut juhtinud Pilø teatel näitavad uued tõendid Ötzi elu ja surma teises valguses. Ta juhib ka projekti Secrets of the Ice (Jää Saladused), mis on seotud Norra Innlandeti maakonnanõukogu ja Oslo ülikooli kultuuriloo muuseumiga. Selle projekti teadlased uurivad liustikke ja jäälaike arheoloogilisest vaatevinklist. Kliima soojenemine sulatab liustikke, paljastades, mis on selles pikka aega olnud.

Ötzi säilmed on saanud nime Ötztali Alpide järgi, kust ta leiti. Need avastasid Saksa turistid Helmut ja Erika Simon 19. septembril 1991 Itaalia ja Austria vahelisest Tisenjochi kurust 3210 meetri kõrguselt.

Matkajad arvasid esmalt, et leidsid tänapäevase mägironija mumifitseerunud surnukeha, kuid hiljem selgus, et Ötzi suri umbes 5300 aastat tagasi.

Jäämees Ötzi, kelle matkajad leidsid 1991 Alpidest ja kes elas rohkem kui 5000 aastat tagasi

Teaduslehekülje Secrets of the Ice andmetel pärineb üldtunnustatud Ötzi surmalugu Austria Innsbrucki ülikooli arheoloogi Konrad Spindleri uurimistest.

Spindler leidis, et Ötzi tõenäoliselt mõrvati: tal oli nooleots õlas ja ta käel olev sügav sisselõige viitab enesekaitsele. Viga said ka Ötzi seljakott, vibu ja nooletupp, mis Spindleri arvates viitab võitlusele.

Kuid Pilø ja tema kolleegid väidavad, et Ötzi varustuse kahjustuse põhjustas tõenäoliselt neid ümbritsenud jää surve.

«Kindlasti oli konflikt,» ütles ta. «Meie uuring näitas aga, et esemete kahjustused on pigem loodusprotsesside, mitte inimese tekitatud.»

Uue uuringu kõige olulisem tähelepanek on, et Ötzi ei surnud kuru põhjas, kust ta leiti, vaid tema surnukeha jõudis sinna jää sulamise ja külmumise vahelduvas protsessis.

Varasemad uurimised näitasid, et Ötzi tapeti sügisel ja et tema keha oli jäätudes kaitstud liustiku purustava surve eest.

«Kuid Ötzi soolestikus leidunud toidu analüüs viitas hoopis, et ta suri kevadel või suve alguses,» ütles Pilø.

Uue uuringu autorid väidavad, et Ötzi suri kuskil paigalseisnud jääl, mitte liikuval liustikul, ning tema säilmed ja esemed kandusid jää perioodilise sulamise ja taaskülmumise tõttu kurusse.

«See tähendab, et keha ja esemed olid jää sulamise tõttu osaliselt paljastatud ja võisid jõuda jäävette, kuid sellegipoolest pidasid need tuhandeid aastaid vastu. Seega on tõenäoline, et teised ammu surnud inimeste surnukehad võisid samal viisil säilida,» nentis Pilø.

Ötzi surnukeha ja esemed on välja pandud Itaalias Bolzanos asuvas Lõuna-Tirooli arheoloogiamuuseumis. Muuseumi arheoloog Andreas Putzer ütles, et muumia põhjalikum uurimine võib kinnitada või lükata ümber, kas see on tõepoolest liustiku sulaveega kokku puutunud.

«Vette jõudnud muumia kaotaks epidermise [naha], juuksed ja küüned,» ütles Putzer, kes ei osalenud uues uuringus. «Tavaliselt juhtub see uppunud inimese surnukehaga.»

Ta lisas, et patoloogiliste uuringutega saab kindlaks teha, kas säilmed olid kunagi sulanud jää vees, nagu väidetakse uues uuringus, või olid need kogu aeg jääs külmununa.

Kommentaarid
Tagasi üles