JÕULUIME ⟩ Kuusepuult saab nüüd leida omale neljajalgse sõbra
/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)
26. november 2022, 10:00
/nginx/o/2022/11/25/14985845t1h3f2b.jpg)
Eesti varjupaikade loomafotodest saavad kaunistused linnade jõulukuuskedele. Projekti idee pärineb veterinaariatudengitelt, kes soovivad aidata õnnetutel hüljatud loomadel leida uue kodu.
Pühapäeval, 27. novembril kerkivad Balti Jaama Turule ja Tallinna Keskturule jõulukuused, mida ehivad Eesti varjupaikadest pärit asukate pildid. Nädal hiljem saab abivajavate koerte ja kasside pilte näha Viimsi, Saue, Tartu, Kuressaare, Haapsalu, Pärnu, Võru, Rakvere ja Valga jõulukuuskedel.
Kuus aastat tagasi Eesti veterinaariatudengite välja mõeldud projekt aitab hüljatud ja õnnetutel loomadel leida uue kodu. Eesti linnade jõulukuuskedele ei riputata mitte ainult fotosid, vaid ka lühikirjeldusi iga looma iseloomust ning varjupaiga kontaktid, kus loom asub.
Tudengid osalevad aktiivselt
«Projekti on kaasatud suur hulk veterinaariatudengeid, alates esmakursuslastest kuni lõpetajateni,» ütles projekti koordinaator Karina Paškovitš Rus.Postimehele. «Seal on mitu juba töötavat loomaarsti ja lihtsalt hoolivaid inimesi. Näiteks Tallinnas pildistab varjupaikades olevaid loomi minu õde ja Valgas ühe õpilase sõber.»
Karina räägib, et kuni selle aastani soetasid tudengid projekti jaoks jõulukuuski rahast, mida kogus Eesti Veterinaarmeditsiini Üliõpilaste Selts (EVÜS). «Kuna sel aastal on kõik hinnad tõusnud ja aktsioonis osaleb aina rohkem linnu, palusime linnadel endil soovitada kohta, kus puu juba kasvab (näiteks parki, kus on hulga jalakäijaid) või lubada meil kaunistada jõulupuu, mis on linnas juba olemas,» selgitas Paškovitš. «Samas ei jää loomapiltideta ka linnad, mis meile jõulukuuski pakkuda ei suuda – otsime ka neile erinevate sponsorite ja koostööpartnerite kaudu kuuski.»
Väikelinnades võib loomade fotosid leida ka keskväljakutele toodavatel jõulukuuskedel. Erandiks on Tallinn. Kuna keskse väljaku jõulupuu tuleb väga suur, lähevad fotod seal lihtsalt kaotsi. Seetõttu otsustasid projekti autorid kaunistada jõulukuused loomafotodega Balti jaama turul ja Keskturul.
Varjupaiku on kõikjal
Loomade varjupaiku on pea igas Eesti linnas ja nad kõik osalevad jõuluprojektis. Igas linnas ripuvad ka selle linna varjupaiga loomade pildid. Viimsis ja Sauel, kus varjupaiku pole, on esitletud Tallinna loomavarjupaikade asukad.
«Varjupaikades on palju loomi, nende täpset arvu öelda pole võimalik. Koeri on vähem, aga kasse on meeletult palju,» ütles Paškovitš. «Enamasti satuvad varjupaika hüljatud loomad – need, kes osutusid omanikele korraga mittevajalikeks. Samuti loomad, keda olude muutudes enam omale ei taheta – nt pärast suvehooaega ei võeta neid linnakorterisse, vaid jäetakse maha suvilate juurde.»
Karina sõnul on suureks probleemiks ka omanike keeldumine oma loomi steriliseerimast ning selline loom lastakse õue. Selle tulemusena toob loom koju soovimatud kassipojad või kutsikad, kes satuvad seejärel varjupaika.
Eestis on ka nn kutsikavabrik, kus peetakse kohutavates tingimustes väidetavalt «tõu» loomi. «Kõige eredam lugu on minu jaoks Chihuahua «vabrik» Ida-Virumaal, kus kahetoalisest korterist päästeti umbes 100 koera,» meenutab Karina Paškovitš.
Kulud kasvavad nagu lumepall
Esimesed kaks nädalat peetakse varjupaika sattunud looma üleval omavalitsuse kulul ja seejärel varjupaikade annetuste arvelt. Pärast varjupaika sattumist, arvestades vajalike vaktsiinide, mikrokiibi, toidu ja muu sellisega, kulub ülalpidamisele vähemalt 50 eurot. Seda juhul, kui loom on terve. «Kui minna varjupaikadesse, siis on näha, et paljud loomad elavad seal üle 14 päeva, mis tähendab, et nende kulud on kokkuvõttes päris suured,» selgitab Paškovitš.
Karina ütleb, et üliõpilased ei oska arvata, kui palju loomi pärast jõulufotode kampaaniat uue kodu leiab. «Inimesed saavad meilt ainult infot, et selline kassipoeg otsib kodu ja siin on kontaktid, kuidas temaga tuttavaks saada. Kõik muu teeb varjupaik ja kuna meil on väga hea koostöö, siis arvan, et meie projektist on kindlasti kasu,» on ta kindel.
Nendelt, kes ei saa «jõulupuult» võtta omale lemmiklooma, koguvad osalejad annetusi «Ma armastan aidata» projekti kaudu. Kogu sealt saadav raha läheb varjupaigaloomade raviprotseduuridele.
«Eelmisel aastal kogusime üsna kiiresti 800 eurot, tänavu soovime seda summat kahekordistada, samuti saada projektile rohkem sponsoreid ja partnereid, et projekti reklaamida ning Eesti loomavarjupaiku rahaliselt rohkem toetada,» loodab Karina parimat.