P, 27.11.2022

«Meil on õigus avada selle inimese pihta tuli!» Relvataolise esemega asjatu vehkimine võib lõppeda surmaga

Heveli Tuisk
, REPORTER- TOIMETAJA
«Meil on õigus avada selle inimese pihta tuli!» Relvataolise esemega asjatu vehkimine võib lõppeda surmaga
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Kaader kiirreageerijate vormikaamerast, kus isikul palutakse relva taoline ese maha panna.
Kaader kiirreageerijate vormikaamerast, kus isikul palutakse relva taoline ese maha panna. Foto: Kuvatõmmis Pealtnägijast.

Pooliku seaduse tõttu sagenevad aina enam juhtumid, kus relvataolise esemega vehkinud inimene pääseb napilt surmast. «Me ei tee vahet, kas on relv või relvataoline ese. Kui inimene tõstab selle politseiametniku suunas, siis väga reaalne tagajärg on traagiline,» räägib Põhja prefektuuri kiirreageerijate juht Silver Hanikat «Pealtnägijas», millistel juhtudel võivad nad inimese maha lasta.

Eestis on üha rohkem napikaid olukordi, kus inimene vehib politsei nina ees relvamaketi või õhkpüstoliga. On ime, et kedagi pole veel maha lastud, sest politseinike väljaõpe näeb ette, et sellisel juhul on neil õigus inimese vastu kohe tuli avada.

Et teinekord mõtlematult tegutsevaid inimesi kaitsta, soovib politsei algatada seaduste muutmise. Nende soov on teha selgemat vahet stardipüstolitel ja päris tulirelvadel.

«Pealtnägija» mängib ette kiirreageerijate vormikaamera kaadrid 2021. aasta suvest Tartus, kus nad koputasid naabreid häirinud ja ähvardanud mehe uksele. Mees teeb ukse lahti, kuid samal ajal sihib kohe relvaga ukse taga olevaid kiirreageerijaid. Politseinikud lükkavad ukse kiirelt kinni, et võita aega relva kabuurist välja võtmiseks.

«Relv maha!» annavad politseinikud seejärel käsu ning jooksevad mehe pikali. Puudu oli vaid mõni sekund, et politseinik oleks võinud tema pihta tule avada, ning halvimal juhul oleks olukord lõppenud surmaga. Õnneks suunas mees relvataolise eseme maha ning alistus.

Sarnaseid kaadreid näidatakse saates veelgi, mis on ehe näide, et miski peab meie seadustes muutuma.

Häirekeskuse statistika kohaselt saab politsei keskmiselt kaks väljakutset päevas seetõttu, et mõne kortermaja koridoris või lausa avalikus linnaruumis vehib keegi relvataolise esemega ning mõnikord teeb isegi pauku. Kontrollimisel aga selgub, et see ei ole tulirelv.

«On olnud väljakutse, kus trammis või bussis istudes võtab keegi vöövahelt relva välja. Ma ei tahaks olla selles bussis reisija, kui selline asi juhtub,» kommenteerib Põhja prefekt Joosep Kaasik. Ta lisab, et politsei kõige suurem hirm on see, et relvataolise esemega lollitav inimene saab päriselt surma.

«See on kindlasti kerge adrenaliin, ma ei eita seda. Kindlasti pulss veidi tõuseb. Inimlikust poolest kindlasti sa mõtled selle peale, et ma tahan täna õhtul koju naise ja lapse juurde. Küll aga kohale jõudes teed kõik selleks, et kõikidel pooltel oleks võimalus õhtul koju minna,» räägib Põhja prefektuuri kiirreageerijate juht Silver Hanikat, miks sellist tööd teeb.

Ta sõnab, et sündmuskohale sõites hakkab ta mõtlema, kuidas seda olukorda lahendada ja meeskonda aidata, ammutades võimalikult palju informatsiooni. Ikka püütakse esmalt heaga.

«Sekundi murdosa jooksul tuleb teha otsus ja me ei suuda tuvastada täpselt, millega tegemist on. Politseinik peab sellisel juhul olema valmis relva kasutama, kui see isik ei reageeri tema korraldustele,» lisab Kaasik.

Hanikati sõnul ei aita neid teinekord isegi see, kui politseinikele olukorrast teatanud isik saadab relvataolisest esemest video või pildi. «Kui meil oleks ka täiesti rahulik aeg, siis suure tõenäosusega me selle pildi järgi vahet ei tee. Meie reageerime olukorrale alati mõttega, et läheme päris relva vastu.»

Probleemi tunnistavad ka need, kelle huvides on relvataoliste esemetega raha teenimine. Baltimaade suurima treeningrelvade müüa OÜ King Arms omanik Dmitri Nõulik möönab, et kohati on seadused hägused ja vastuolulised. Näiteks klassikalisi õhupüsse alla 18-aastastele müüa ei tohi, aga plastkuulidega airsoft'i automaatrelvi küll.

«Seadus ei reguleeri, mis vanusest võib seda osta,» räägib Nõulik, hoides käes parasjagu airsoft'i automaatrelva. «Isa tuleb siia oma 12-aastase lapsega. Me müüme justkui isale, kuigi me võime poisile ka seda müüa,» täpsustab ta. Seega võib alaealine vabalt soetada endale plastkuulidega automaatrelva, millega on samuti võimalik inimesi vigastada.

«Airsoft'i snaiperrelvaga on läbi metallist võrkkaitse välja löödud ka hammas,» toob Nõulik näite. «Milleks meil selliseid relvi üldse vaja on?» küsib Põhja prefekt Joosep Kaasik, sest teatud sorti stardipüstoleid on võimalik üsna kiiresti tulirelvaks ümber teha.

«Üks mõte võiks olla see, et need vahendid, millest on võimalik üsna kerge vaevaga teha ka tapvat relva, võiksid olla asjad, mille ees on väga ranged piirangud, või siis oleks need sootuks keelatud,» sõnab Kaasik.

Märksõnad
Tagasi üles