Pärast kaks ööpäeva kestnud otsinguid vapustas esmaspäeva pärastlõunal kell 15.05 kogu Eestit teade 18-aastase Simoni surnukeha leidmisest jäisest mereveest. Tund aega hiljem valitseb Noblessneri sadamas vaikus, kuulda on ainult üksikuid samme. Simoni uppumispaiga lähedale on poissi mälestama tulnud tema klassikaaslased. Nad asetavad sinna soojalt ja eredalt põlevad küünlad, mis noormeeste lahkudes jäävad kai äärde kadunud sõbra mälestuseks.
Simoni klassikaaslastele tuli tema kadumine kui välk selgest taevast, sest nemad reedeõhtusel peol ei osalenud ning nad polnud ka teadlikud, kellega sõber seal viibis. «Me ei tea, miks ta siit kai pealt vette kõndis, ja me ei saa seda mitte kunagi teada,» sõnavad kurbade nägudega noored. Rohkem nad rääkida ei soovi ning suunduvad Noblessneri sadamast Arsenali keskuse poole oma kodudesse.