L, 28.01.2023

«Laen ennast lagendikku vaadates, Hiiumaal, oma onni aknast.» Rein Rannap meenutab vestlusi Riho Sibulaga

Heveli Tuisk
, REPORTER- TOIMETAJA
«Laen ennast lagendikku vaadates, Hiiumaal, oma onni aknast.» Rein Rannap meenutab vestlusi Riho Sibulaga
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Riho Sibula ja Rein Rannapi 2009. aasta jõulutuuri plakat.
Riho Sibula ja Rein Rannapi 2009. aasta jõulutuuri plakat. Foto: kuvatõmmis plakatist

Pühapäeval lahkus meie seast armastatud muusik ja helilooja Riho Sibul. «Viimases hädas esitasin talle ise ajakirjaniku küsimused, tippisin vastused ta valvsa silma all arvutisse ja pidin korduvalt parandama,» jagab armastatud helilooja Rein Rannap Elu24-ga.

Rein Rannap tundis Sibulat juba igiammusest ajast, kuid rohkem puutusid nad kokku levimuusika päevadel. «Kutsusin ta mängima «Ilusa maa» esiettekannetele 1982. aastal, kuid kõige enam ühendas meid 2009. aasta jõulutuur,» meenutab Rannap.

Tollase jõulutuuri tutvustamiseks oli Rannapi sõnul hädasti vaja intervjuud Sibulaga, mida too aga tõrkus tegemast. «Viimases hädas esitasin talle ise ajakirjaniku küsimused, tippisin vastused ta valvsa silma all arvutisse ja pidin korduvalt parandama.»

Osa võimalikke vastuseid tuli Rannapil endal välja pakkuda. «Vaatasin nüüd intervjuu mustandi üle – osa küsimusi jäidki õhku või oli reaktsioon: ma ei tea,» rääkis helilooja Elu24-le.

«Laen ennast lagendikku vaadates, Hiiumaal, oma onni aknast,» on üks Sibula vastustest, mis on Rannapil tänini meeles.

Helilooja peab unustamatuks ka pildistamist tuuri reklaamfoto jaoks. Rannap laenas sadu hõbedasi kuuseehteid ning koos lamati leplikult tunde tema elutoa põrandal kuulide koorma all. «Fotograaf aga polnud ikka rahul ja paigutas neid muudkui ümber – me nägude juurde,» lisab Rannap.

Sel ajal oli Rannapi sõnul Sibulat tohutult häirinud asjaolu, et teda tunti internetis pigem superstaarisaate duetilauljana kui kogu tema muu tegevuse poolest kokku.

«Mäletan, et käisin kord kontserdil: bänd lammutas pikalt ja põhjalikult, enne kui külalisena astus korraks lavale Sibul. Ta pani end kuulama õieti juba enne, kui ta kitarril esimesed noodid kõlasid. Ja kui nad kõlasid, oli see nagu järsk tõus vaimsesse kõrgusesse, kilomeetreid kõrgemale senisest. Nii palju sisemist laengut oskas ta panna juba esimesse nooti,» kirjeldab Rannap Sibula annet.

Märksõnad
Tagasi üles