:format(webp)/nginx/o/2022/11/17/14966711t1h7131.jpg)
Kohvi hind on hakanud maailmaturul langema ja selle üheks põhjuseks on maailma suurima kohviubade tootja tõenäoliselt väga hea saak Brasiilias.
Soome kohvi-, vürtsi- ja küpsetusettevõtte Meira tegevjuht Raimo Sinisalo kinnitas Brasiiliast tulnud teadet, et kohv ei ole varsti enam nii kallis kui seni.
«Brasiilia on suurim araabika kohvisordi tootja ja õitsemine on olnud väga edukas. Praegu tundub, et tuleks korralik saak,» ütleb Sinisalo väljaandele iltalehti.fi.
Ilmastikutingimused võivad saaki kahjustada, nagu juhtus eelmisel suvel. Põud ja pakane rikkusid Brasiilia saagi. Ka Hondurase ja Colombia kohvisaagid pole olnud viimasel ajal tavapärasel tasemel.
«Saak valmib ja seda korjatakse kevadel, seega on lootust, kuna seni on märgid head ja üllatusi arvatavalt ei tule,» nentis Sinisalo.
Kuna kohvi on olnud vähem, on hind tõusnud. Lisaks viletsale saagile, mida mõjutas kliimamuutus, ajab hinna kõrgeks jätkuv koroonapandeemia ja sõda Ukrainas.
«Kohviube röstitakse gaasiga ja selle hind on mitmekordistunud nagu ka muu energia hind. Nafta hinna tõus suurendab pakendi- ja transpordikulusid,» nentis soomlasest asjatundja.
Kohvi noteeritakse dollarites ja kuna euro on väärtust kaotanud, suurendab see ka kulusid.
«Lõpuks on pood see, mis toote hinna määrab. Kui kohvitooraine poolest toimub positiivne areng, siis loodetakse, et see viib tootmiskulude vähenemiseni,» ütles Sinisalo.
Kuigi kohvi tarbijahinnad on tunduvalt tõusnud, pole eurooplased kohvi joomist lõpetanud. Ostukäitumine on aga muutunud.
«Tarbijad on kõige kallinemise tõttu hakkanud vaatama väga hoolikalt hindu ja rohkem on hakatud ostma soodushinnaga tooteid,» nentis Sinisalo.
Kohviuba on kohvipuu seeme, kivi, mis on punase kohvipuu vilja sees.
Viljad, kohvimarjad, sisaldavad tavaliselt kaht seemet, mille lamedad küljed on üksteise vastas. Kohviubades on 0,8–2,5 protsenti kofeiini, mis on ka üks peamisi põhjuseid, miks seda taime kasvatatakse. Kohvioad on mitme riigi väga tähtis ekspordiartikkel.
:format(webp)/nginx/o/2022/11/17/14966714t1h18f7.jpg)
Kohv (araabia قهوة qahwah) on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook.
Levinuim kohviliik araabika (Coffea arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetavast kohvist on umbes 75 protsenti. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea canephora), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik, libeeria kohvipuu (Coffea liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike.
Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust, näiteks Colombia kohv, Costa Rica kohv, Santose kohv jne.
Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ja lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.